:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/07/13716956t1hcd9b.jpg)
See, et maakonnakeskus Jõhvi ja kuurortlinn Narva-Jõesuu suutsid elanike arvu eelmisel aastal pisut kasvatada, on kahtlemata positiivne märk, mis tekitab usku, et muutused paremuse poole on võimalikud.
JUHTKIRI ⟩ Ida-Viru vajab tulevikus rohkem hooldekodusid ja ravivõimalusi
Kuid nende kahe omavalitsuse elanikud kokku moodustavad Ida-Virumaa elanike arvust praegu vaid pisut rohkem kui ühe kümnendiku. Ülejäänud linnades ja valdades jätkub elanike arvu vähenemine peaaegu sama hoogsalt nagu varemgi.
Valitsuse esindaja Ida-Virumaal Jaanus Purga on märkinud, et elanike arvu vähenemine ei ole iseenesest suur probleem, kui varasemat tempot õnnestuks pidurdada. Oluline on, et need, kes Ida-Virumaal elavad, tunneksid end siin hästi ja neil oleks hea palgaga töökoht ning õppimise ja vaba aja veetmise võimalused.
Kahanemisele vaatamata on Ida-Virumaa endiselt 130 000 elanikuga Eesti suuremaid piirkondi.
Küll aga tuleb arvestada, et Ida-Virumaa elanike seas kasvab jätkuvalt eakamate inimeste osakaal. See tähendab, et iga aastaga langeb üha suurem koormus siinsele sotsiaalsfäärile. Mitmed omavalitsused peavad juba praegu võtma tööle uusi sotsiaaltööspetsialiste, sest abi vajavaid inimesi tuleb aina juurde. Kui maksumaksjate osakaal väheneb ja abivajajate osa suureneb, siis pingestab see üha enam ka kohalikke eelarveid.
Muutuva demograafilise olukorraga kohanemine on üsna keeruline rohkete muutujatega võrrand. Seda tuleb arvestada nii koolivõrgu kui ka raviteenuste ja hooldekodude planeerimisel paljudeks aastateks ette.