/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Riik on Ida-Virumaal koolivõrgu reformiga peaaegu lõpusirgele jõudmas. See on seisnenud uute riigigümnaasiumide hoonete rajamises ning omavalitsuste suunamises-survestamises osa oma põhikoole ja gümnaasiumiastmeid sulgema. Viimaste seas on kõige elavamat avalikku vastukaja leidnud Kiviõli 1. keskkooli ja Toila gümnaasiumi juhtum.
Mõlemaid soovib riik tulevikus näha põhikoolina, vaatamata kohapealsele vastuseisule. Kiviõli gümnaasiumiastme lõpetamine ületulevast õppeaastast on nüüdseks otsustatud, Toila puhul peab otsustama vald, kas ta tahab gümnaasiumi edasi pidada või võtab vastu riigi pakutud prääniku uue põhikooli näol ning paneb gümnaasiumiosa kinni.
Kui eile leppisid Virumaa seitsme gümnaasiumi juhid kokku, et sisseastumiskatsed tulevad kõigil ühised, ütles minister Kristina Kallas, et eesmärk on ühtlustada gümnaasiumihariduse taset. Ja muidugi on eesmärk, et see tase oleks ka piisavalt kõrge, et sealt tulevad õpilased saaksid jätkata akadeemilise hariduse omandamist.
Tundub, et ministeeriumil on siiski veel üksjagu tööd teha, veenmaks ka Kiviõli ja Toila, aga ka gümnaasiumi sulgemise juba sisuliselt otsustanud Alutaguse piirkonna lastevanemaid, et reformi käigus nende laste võimalused head haridust saada paranevad, mitte ei halvene. Sest just seda argumenti võimaluste kesisemaks muutumisest reformivastased praegu kasutavad. Reform on õigustatud vaid siis, kui kvalitatiivne hüpe ei saa olema üksnes tänapäevaste hoonete ja klassiruumide ehitamises, vaid ka hariduse sisus.