MIHKEL NESTOR ⟩ Kas põhi paistab?

Mihkel Nestor
, SEB majandusanalüütik
Copy
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: Madis Veltman / Scanpix

Eesti majanduse kohta ilmuvad numbrid on pikka aega olnud nukrad. Varasemale tasemele jäävad tublisti alla nii sisemajanduse kogutoodang, tööstustoodang, eksport, jaemüük kui pea kõik teised majandusindikaatorid. Kasvu näitab ehk vaid töötus. Sellegipoolest leiab optimist viimast majandusstatistikat uurides ka killukese positiivsemaid noote.

Kõige pingsamalt on pööret paremuse suunas oodanud ilmselt Eesti suurim majandussektor töötlev tööstus. Tööstuse toodang on kahanenud juba 2022. aasta kevadest saadik ja järjepideva languse tulemusena on jõutud viie aastat taguste tootmismahtude juurde. Ka eelmise aasta lõpus, detsembris, oli töötleva tööstuse toodang sellele eelneva aasta sama kuu omast 7% väiksem.

Oluliselt positiivsem pilt avaneb aga siis, kui tööpäevade arvu erinevust ja sesoonseid tegureid arvesse võttes hakata kõrvutama numbreid kuises võrdluses. Sellises vaates avaneb pilt, et tööstuse langus sügisel peatus. Novembris suurenes tööstustoodang oktoobriga võrreldes 3%, detsembris novembriga võrreldes juba 5%. Põhjapanevate järelduste tegemiseks on kaks kuud mõistagi liialt lühike periood, ent pärast pea kaks aastat väldanud järjepidevat langust on muutus väga oodatud.

Rõõmustav on kindlasti see, et teiste seas suutsid kaks järjestikust kuud tootmismahtu suurendada puidutööstus ja metallitööstus. Tegemist on Eesti mastaabis väga oluliste tööandjatega, kelle käekäigust sõltub see, kui ulatuslikuks töötuse kasv muutub. Detsembris suutsid tootmismahtu kasvatada aga ka mitu teist suurt tootmisharu nagu toidutööstus, elektroonika ja elektriseadmete tootmine kui isegi mööblitööstus.

Kuigi muutused on tõesti tillukesed, siis tööstusettevõtete kindlustunne nii detsembris kui jaanuaris pisut paranes ja varasemast grammi võrra vähem negatiivsed ollakse ka uute tellimuste mahu hindamisel. Suures plaanis on nõudluspilt muidugi endiselt kole, ent tööturu väljavaadet silmas pidades on hea seegi, kui ettevõtjate arvates olukord enam hullemaks ei lähe.

Tööstuse, kuid tegelikult kogu Eesti majanduse tulevikku silmas pidades on tähtsaim küsimus see, millal taastub nõudlus meie peamiste kaubanduspartnerite juures. Pole ju olud majanduses olnud kehvad ainult Eestis, vaid meie regioonis tervikuna. Alustades Soomest, siis kuigi 2023. aasta IV kvartali SKP numbrid pole seal veel kokku arvutatud, oli sealne majandus aasta lõpus suure tõenäosusega languses.

Suhteliselt sarnane on pilt ka Eesti tähtsuselt teise kaubanduspartneri juures Rootsis. Tööstustoodang ja jaemüük olid aasta lõpus küll languses, ent nii mõnedki kindlustundeindikaatorid nagu jaemüük ja tarbijakindlus on pisut paranenud. Rootsi majanduse maht ei kasva prognoosi kohaselt eriti ka 2024. aastal, ent sarnaselt Soomega peaks aasta teine pool tulema varasemast parem.

Meie kaubanduspartnerite praeguse madalseisu peamine põhjus on keskpankade piirav rahapoliitika. Inflatsiooni ohjeldamiseks ette võetud kiired intressitõusud on muutnud olemasolevate laenude tagasi maksmise kulukamaks ja pärsivad uute laenude võtmist. Rootsi ja Soome on jõukad riigid, kus nii majapidamised kui ettevõtted on siiani olnud vägagi varmad raha laenama, mistõttu on nende võlakoormus suur ja intressitõusude mõju seda valusam.

Ent see seos kehtib ka vastupidi − kui intressimäärad lõpuks langema hakkavad, annab laenamise odavnemine majandusele rohkem hoogu kui mõnes madala võlakoormusega riigis. Euroopa keskpanga puhul tundub intressikärbe märtsis ebatõenäoline, ent hiljemalt suve hakul hakkab laenamine odavnema ka euroalal. Ehk siis − jalad põhja ja valmistuda äratõukeks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles