JUHTKIRI ⟩ Mis tuleb lammutatu asemele?

Hüljatud kortermaja lammutamine Kiviõlis. Foto: Peeter Lilleväli

Tänases Põhjarannikus kirjutame, kuidas mitmed omavalitsused on viimastel aastatel riigi toel lammutanud hüljatud hooneid, eelkõige korterelamuid.

Eks igal sellisel tondilossil on olnud oma lugu, kuid peamine põhjus hüljatud majade tekkes aastaid tagasi on olnud ikkagi elanikkonna vähenemine, mis ju Ida-Virumaal pole siiani peatunud. Kinnisvara väärtus mõnedes piirkondades muutus üsna olematuks ning kuigi tühjalt seisvatel korteritel olid omanikud, hülgasid nad oma eluruumid, jättes maksmata ka kütte- ja muud maja ülalpidamisega kaasnevad kulud. See aga märkis sageli allakäigu algust, kus ühistud ei jaksanud enam teenuste eest maksta ning sageli järgnes maja kütmise lõpetamine.

Tühjade korterite probleem eelkõige Kohtla-Järvel ja Kiviõlis muutus aina teravamaks ja riik pidi sekkuma. Kuna seadus võimaldas omavalitsustel taagana kaelas rippuvaid eluruume riigile üle anda ja näiteks Kohtla-Järve seda tegigi, puudutas see valusalt ka valitsust. Lõpuks hakati otsima lahendusi ning praeguseks on tondilossid meie linnapildist kadumas. Ent probleem ei pruugi kaduda, kui elanikkonna vähenemine ei peatu.

See võib kõlada küll paradoksaalsena, aga odav kinnisvara ei too sugugi endaga kaasa teiste piirkondade elanike soovi siia endale kodu soetada. Pigem on räägitud vastupidisest probleemist: uue ja kallima kinnisvara puudumine on üks aspekt, miks on siia raske saada noori ja haritud spetsialiste. Meil on peale kasvanud põlvkond, kes ei soovi elada nõukogudeaegsetes korterites ja hindavad moodsat elukeskkonda, mida aga Ida-Virumaal napib.

Õnneks on siin viimastel aastatel kerkinud üksjagu tänapäevaseid avalikke hooneid, alates spordihallidest ning lõpetades koolimajadega, ka esimesed katsed uute kortermajade ehitamiseks on tehtud nii Narvas kui Jõhvis. Kuid sellest on vähe. Nägus ja funktsionaalne avalik ruum on see koht, mille arendamisel tuleks omavalitsustel rohkem vaeva näha.