:format(webp)/nginx/o/2023/12/14/15779664t1h2230.jpg)
Kui riik hakkas eelmise aasta sügisest maksma Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele pedagoogidele kopsakat lisatasu, oli see üsna kaalukas argument, millega meelitada meie koolidesse sobivaid inimesi teistelt elualadelt ja ka mujalt piirkondadest. Ka koolijuhid tunnistasid, et üle aastate pole neil enam nii suurt probleemi kaadri leidmisega, sest ligi 2700 euro suurune palk täiskoormusega õpetajale on vägagi konkurentsivõimeline töötasu.
Kui jutt on palgalisast, siis eeldatakse, et seda makstakse iga kuu koos palgaga, kuid ometi nii see pole läinud, sest bürokraatlikud takistused venitasid lisatasu maksmist nii eelmisel sügisel kui ka nüüd, aasta algusest alates. Ei saa pidada normaalseks, et riik maksab õpetajatele jaanuarikuu töötasu aprillis. Aga just nii on see juhtumas ja huvitaval kombel ei taha ministeerium otseselt tunnistada, et süsteemis on viga, vaid püüab vastutust veeretada pigem omavalitsustele, kes justkui esitavad ebatäpseid andmeid.
Omavalitsused sellega ei nõustu ja tõepoolest, pole ju nende välja mõeldud see süsteem, kus paari kuu möödudes uuel aastal jälle kõiki palgatoetusele pretendeerivaid Ida-Viru õpetajaid lauskontrollima asuti. Selleks nõuti omavalitsustelt dokumentide esitamist 14. veebruariks. Nii et venitamine väljamaksetega oli ministeeriumi poolt juba ette kavandatud ja ei saa kuidagi olla omavalitsuste süü.
Tuleb nõustuda ametnike väitega, et tuleb üle kontrollida, kas õpetajatel, kellele omavalitsused palgalisa taotlevad, on kõik selleks vajalikud tingimused täidetud. Tegemist on ikkagi maksumaksja rahaga ja ministeeriumi kinnitusel ongi ilmnenud kontrolli käigus üksjagu neid, kellel toetuseks õigust pole. Kuid see ei tohiks käia teiste õpetajate palga arvel. See, et meie õpetajad peavad mitu kuud riigilt töötasu ootama, on piinlik ja ebaõiglane. Seda ei vabanda ka asjaolu, et tegu on palgalisaga − seda makstakse ikkagi tehtud töö eest.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)