INDREK KÕVERIK ⟩ Kas rong on läinud, kohal või tulemas?

Indrek Kõverik, Toila lapsevanem Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Rong on teatavasti üsna loogiline "elukas", tal on nii esiosa, keskosa kui ka tagaosa. Minu arusaamist mööda on rongil tegelikult kaks esiosa ning ega nad väga suuda ennast ümber pöörata, enamasti pole see ka nende oma viga. Muidugi võin ma siinkohal ka jõhkralt eksida, kuna enamasti saan kulinaariaga hakkama ja tavaelust suurt ei jaga...

Rong on läinud. Ehk siis gümnaasiumihariduse andmine Toilas lõpeb. Selge pilt, ülemäära ei viitsi siinkohal jaurata mingi anonüümse ministeeriumi(ametniku) süüdistamisega, sest et... Kuna kohalik omavalitsus pole arendanud, vaeva näinud, pole pidanud arendamise vääriliseks kohalikku haridust, siis miks peaks mingi imelik venestamismeelne minister tulema ja tahtma mingit romantilist, ajaloolist eestluse kantsi säilitada? Milleks ja kellele? See romantiline ja ajalooline pool pole ka minu arvates mingi eriti tähtis argument. Tähtsam oleks ikkagi olnud, kui kooli oleks hariduse kvaliteedi mõttes arendatud, neid kuradi uusi või vanu majakarpe oskab tänapäeval renoveerida/remontida ikka peaaegu igaüks.

Tegelikkuses oleks siinkohal vallavõimul hea koht selg sirgeks lüüa ja jätkata vastupidi ministeeriumi ootusele, tõestada, et me oskame ja tahame.

Lugesin hiljuti üht ilusat kirjutist, kuidas kiusatakse taga anonüümseid gümnaasiumihariduse jätkamise mittepooldajaid, või siis on anonüümne seltskond, kes kardab gümnaasiumihariduse mittejätkamise pooldamise eest ahistamist. Oli üsna lõbus, samas veel rohkem kurb. Igatahes tuleb välja, et ega me väga siin erine edgarsavisaarelikust või mišakõlvartlikust erakonna/linnamajandamisest. Pigem joonistuvad väikeses kohas selgemini välja sarnased mustrid.

Hämmastav, et noored valla (all)asutuste juhid, kes peaksid ilge hooga panustama valla arengusse ja peaksid olema vedurid, edasiviijad, laulavad sama toredat laulukest, mida ülemused käsivad. Tegelikult pole hämmastavat midagi, pappi on ju vaja saada, aga pappi ja tööd jagab Jumal. Millised ambitsioonid, milline areng, milline tulevik?! Mitmemilline.

Gümnaasiumihariduse sulgemise üks põnevamaid argumente on paratamatult rahvastiku/õpilaste vähenemine. Millegipärast ei mainita seda argumenti siis, kui on vaja ehitada üürimaja, kogukonnakeskust või paigaldada tänavavalgustust. Kellele, kurat, me siin valgustame, kui niikuinii surevad kõik ära? Normaalne oleks arendada/ laiendada kalmistuid ja kõiki sellega seonduvaid teenuseid. Seal pole ka valgustsut vaja, kadunukestele piisab enamasti küünaldest.

Rong on kohal. Vaidlused, lõõmavad kired, jaburad ja vähem jaburad argumendid, sekka ka asjalikke välgatusi... Vastasleerid. Me kõik ragiseme rongirataste all. Tegelikkuses oleks siinkohal vallavõimul hea koht selg sirgeks lüüa ja jätkata vastupidi ministeeriumi ootusele, tõestada, et me oskame ja tahame. Sulgemise vastaste hulgas on päris toredat potentsiaali, mida selleks ära kasutada. Mugavus, laiskus või järjekordne orjamentaliteedi tõestamine alandlikkuse näol? Tegelikult olen omal nahal saanud tunda sellist "kogukondlikku" ahistamist, kuna olen ka ise väikesest kohast pärit. Lohutuseks tuleb tõdeda, et selline ahistamine on kõige jätkusuutlikum tegevus, mida me kõik "valdame", sõltumata sellest, kummal pool barrikaade me aega veedame. Ärme stressa!

Rong on tulemas... Njaa, rongil on enamasti komme tagasi tulla, ja siis peaks ka midagi hakkama muutuma. Väljavahetamisele lähevad valda mitte arendavad arendajad, kooli mittejuhtivad koolijuhid ja paraku ka õpetajad. Jah, paraku on igas organisatsioonis lihtsalt organisatsiooniga kaasa loksujaid, on nad siis ülemusele hääd kohvikeetjad, armukesed, sugulased või lihtsalt joomakaaslased. Üks mu väga hea sõber koolijuht on öelnud kuldsed sõnad, et "družba on družba ja služba on služba". Meil on seda družba´t liiga palju. Organisatsiooni edu võti ongi kaasaloksujate vähesus. Kahjuks nii ongi, et kõik enam tulevikurongile ei mahu ja sõit saab parem, ka minister on ajutine.