/nginx/o/2016/10/21/5984503t1ha9ae.jpg)
/nginx/o/2024/03/18/15953740t1h2d2a.jpg)
Eesti majandust on viimastel kvartalitel alla vedanud peamiselt nõrk eksport.
Eksportijad ootavad paremat homset
Kahjuks pole positiivset muutust ekspordis veel toimunud ka sellel aastal. Viimati avaldatud näitajad Eesti ekspordi kohta jaanuaris osutavad selle 11% kahanemisele mullusega võrreldes. Kaupadest mõjutas ekspordistatistikat enim elektrienergia ja kütuste müügikäibe vähenemine viiendiku võrra, kuid siin mängis rolli ka energiakandjate hinnalangus. Majandusele märksa suuremat mõju avaldas metalltoodete ekspordi 25% ja puittoodete ekspordi 17% vähenemine.
Ent olukord ekspordirindel pole ühtlaselt halb. Nimelt on nõudlus Eestis valmistatud kaupade järele kukkunud tõesti järsult, kuid teenuste puhul on pilt hoopis teistsugune. Eelmise aasta neljandas kvartalis püstitati teenuste ekspordi kõigi aegade rekord, kui neid müüdi välisresidentidele 3,1 miljardi euro eest. Seda oli 5% enam kui 2022. aasta neljandas kvartalis.
Kui kaupade ekspordis on Eesti toetunud traditsioonilistele aladele, nagu puidu-, metalli- või masinatööstus, siis teenuste puhul on alustalaks saanud siinne IT ja tehnoloogiasektor.
Vaatamata teenuste edukale müügile, ei ole ekspordi laiapõhjaline taastumine kiire tulema. Kui vaadata majandusprognoose, mis on visandatud Eesti peamistele kaubanduspartneritele selleks aastaks, on tulemuseks "nulliring" − kasvu ei ennustata ei Soome, Rootsi ega Saksamaa majandusele. Kuigi kõiki ootuste kohaselt hakkavad keskpangad suvel intressimäärasid kärpima, ei muuda laenamise odavnemine majandussentimenti üleöö.