JAANUS PURGA ⟩ Raharong liigub, aga peale veel jõuab ja ruumi on

Jaanus Purga, valitsuse esindaja Ida-Virumaal Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ühest hiljutisest vestlusest ka Ida-Virumaal pikalt tegutsenud ettevõtluskonsultandi Mihkel Laanega jäi mulle südantsoojendavalt meelde Mihkli tõdemus, et praegu on maakonnas parim ja huvitavaim aeg midagi teha, veel rohkem − teha midagi ära suuremate, sisuliste ja põhimõtteliste muutuste laines.

Oma 27 Ida-Virus elatud aasta jooksul olen leidnud, et siin on kogu aeg parim ja huvitav aeg ning alati on siin võimalik midagi ära teha, ka suuri asju. Küll olen Mihkliga täiesti nõus selles suhtes, et võimalusi muutuste tegemiseks on praegu rohkem kui varem ja neid tuleb täiel mahul ära kasutada. Nende ärakasutamine sõltub eelkõige meist endist: peab olema ettevõtlik ja leidlik, nägema tulevikku ja selle erinevaid tahke. Ka selliseid, mida minevikust ega praegusest ajast ei leia.

Võimalusi muutuste tegemiseks on Ida-Virumaal praegu rohkem kui varem ja neid tuleb täiel mahul ära kasutada.

Ida-Virus on praegu kasutamiseks ja oma erinevate unistuste realiseerimiseks päris mitmeid rahastusallikaid, millest osa on üleriigilised, osa kohandatud üleriigilistest spetsiaalselt maakonna jaoks (praegune hoonete rekonstrueerimise programm) ja osa ainult maakonna jaoks mõeldud (õiglase ülemineku fond). Kõigi võimalustega pidevalt kursis olemine võib olla päris keerukas, aga oma võimalust maha magada on ka üsna hapu − kui pärast vaatad, et naaber ja/või konkurent pani uue ettevõtmise püsti ja seda parematel tingimustel kui sina.

Erinevatest kanalitest tuleb pistelisi teateid eelkõige õiglase ülemineku fondi ettevõtlusmeetmete kohta − kohati on info õige, kohati üsna udune, kohati hinnangud adekvaatsed, kohati mitte eriti. Arusaadav, et staatus muutub praegu pea iga päev: huvilisi lisandub, aga mõni kukub poolel teel ka ära. Sestap annan oma suurusjärgulise hinnangu praegusele seisule, mis ei pretendeeri kopika täpsusele, aga on piisav üldisest tendentsist ülevaate saamiseks.

Kõige mahukam ettevõtlusele suunatud meede on nn suurinvesteeringute meede mahuga 153 miljonit eurot. Oktoobris 2023 oli erinevas menetlusstaadiumis (konsultatsioonist kuni tehtud rahastamisotsuseni) 11 projekti, praegu on huvilisi 26. Ilma aadressita raha − sellist, millel veel potentsiaalset pretendenti ei ole − on praeguse seisuga minu hinnangul ca 40 miljonit (oktoobris oli 90 miljonit).

Väikeste ja keskmiste ettevõtete meede on mahuga 15 miljonit eurot. Oktoobris huvilisi 5, praegu 44, aadressita raha ca 6 miljonit.

Kolmas ettevõtlusele kõige lähem ja MKMi haldusalas olev meede on teadusmahukuse ja piloottaristu meede mahuga 25 miljonit eurot, aadressita raha ei ole, ülebroneering ca 3 miljonit.

Foto: PR

On näha, et tehtud muudatustest ja leevendustest meetmetes on olnud kasu: kuigi rahastamisotsusteni on paljudel veel paras jupp teed käia, on huvi hüppeliselt suurenenud. Eriti hea meel on selle üle, et huvilisi on kõige erinevamatest valdkondadest − alates traditsioonilisest metallitööstusest kuni meditsiiniteenusteni ja proteiini tootmiseni. Majutus, toitlustus ning kõikvõimalikud turismiteenused seal vahepeal. Just selline põnev ja laiapõhjaline ettevõtlus on Ida-Viru tulevik ning just mitmekesine majandus on maakonna tugevus. Ühe valdkonna häda ja ärakukkumine ei murra maakonda, see aeg on möödas.

ÕÜFi meeskond valmistab praegu ette ka plaani B ehk siis meetmete võimalikke muudatusi juhuks, kui ettevõtlusmeetmetest peaks raha üle jääma. Arusaadavalt peab ka plaan B olema vastavuses fondi põhimõtete ja eesmärkidega. Ettepanekuid võimalike muudatuste kohta on tulnud palju ning praegu neid analüüsitakse.

Kõige tõenäolisem on mõne juba olemas oleva meetme laiendamine. Isiklikult usun, et ettevõtlusele ette nähtud raha ümber jagada ei tule või kui tuleb, siis ettevõtlust toetavateks tegevusteks. Selle nimel tuleb aga veel kõvasti tööd teha ja õnnestumine ei ole kindel.

Teise maakonna jaoks olulise − ÕÜFiga mitte seotud − toetusmeetmena jaanuaris käivitunud hoonete renoveerimise programm edeneb tasapisi. Võiks edeneda kiiremini, aga eks tahab harjumist saada ja kogemust on maakonnas selles valdkonnas veel vähevõitu.

Siiski on hea meel näha, et soov oma kodumajasid paremaks ja ilusamaks teha on inimestel olemas ning võimalusi ja ka vajadusi nähakse paremini kui varem. Abiks on olnud infopäevad ning kindlasti on abiks 24. aprillil toimuv maakondlik renoveerimise mess Narvas, seda aitavad korraldada korteriühistute liit ja Kredex. Praeguse seisuga on jaanuaris avanenud meetme seis selline: taotlusi on laekunud 11 kogusummas 3,9 miljonit.

Heade võimaluste aeg maakonnas on just nüüd ja praegu. Suhtumine võimalustesse algab igaühe mõtteviisist − klaas on kas pooltühi või pooltäis. Ida-Viru klaas pole kunagi pooltühi.