Kuid kõige olulisem, millest eeskuju võtta, on kodanike julgus, oskus ja tahe võtta personaalne vastutus, olla valmis tegutsema. Kust see tuleb? Ilmselt loob sellise vajaduse ja valmiduse geograafiline asukoht ning palistatus riikidega, kellest osa kavatsus, nagu ajalugu on näidanud, on kõike muud kui sõbralik.
Samuti on roll üleüldisel ajateenistusel, mis annab noortele kaasa edasiseks eluks vajalikud oskused, sh oskuse ja julguse langetada otsuseid. See saab selgeks, kuulates noort naispoliitikut, kes mineviku konfliktile osutades annab sellele isikliku aktsendi − ma olin seal sõdurina lahingutes.
Ka kaks teist parlamendi erinevate erakondade saadikut, üks mees- ja teine naissoost, kellest üks oli olnud aastaid lahingpiloot, toovad esile asjaolu, et nende lapsed on just nüüd ja praegu, kui me teiega kohtume, reservsõduritena lahingutes.
See, et sõjast nädalasel puhkusel olev eduka ettevõtte omanik tuleb ja teeb meile ettekande, on samuti hea näide. Neid näiteid on veel, kuid põhiline on aru saada, et riigikaitset ja ühiskonna toimimist ei saa üles ehitada pelgalt ideedel, arvamustel ja sellega kaasneval illusioonil. Vajame analüüse ja kompetentsi, nii nagu vajame igale juhtimistasandile omase pädevusega juhte.
Kuidas suhtuda kahe riigi ideesse? Ilmselt soostuvalt, kui see on seotud realistlike eeltingimuste ja ajaga. Miinimumaeg selle mõtteheietuse teostamiseks on kahe või kolme põlvkonna pärast, eeldusel, et Palestiina elanike enamus peab Iisraeli riigi eksisteerimist iseenesestmõistetavaks. Täna peab paraku üle 80% elanikest oma põhiülesandeks Iisraeli hävitamist. Millised perspektiivid on nii vastandlike platvormidega naaberriikide kooseksisteerimisel?
Koostöö Iisraeliga on vajalik. Meie huvide esiletoomine ja nende sidustamine Iisraeli huvidega on oluline. Kui tahame säilitada demokraatlikku maailmakorda, peab tegelema seda ohustavate asjaoludega terviklikult ja üleilmselt. Peame töötama selle nimel, et ka Iisrael näeb Ukraina võitu kui eeltingimust Iraani probleemi kõrvaldamisel.