Gümnaasiumide sulgemine ja poliitika

Põhjarannik
Copy
Kiviõli 1. keskkoolis võetakse eeloleval sügisel gümnaasiumi 10. klassi õpilasi vastu viimast korda.
Kiviõli 1. keskkoolis võetakse eeloleval sügisel gümnaasiumi 10. klassi õpilasi vastu viimast korda. Foto: Matti Kämärä

Lõpuks on nüüd selge, et kaks Ida-Virumaa eestikeelset gümnaasiumi, mille sulgemist riik peale surus, lähevad kinni. Nii Toilas kui ka Kiviõlis eelnes sellele päris suur diskussioon ning vähemalt gümnaasiumiastme sulgemise vastaste hääl kõlas kogukondades tunduvalt kõvemini kui pooldajate oma. Muidugi võib veel juhtuda, et sulgemisotsused jõuavad kohtusse, kuid selles diskussioonis saime selgelt teada, et riigi seisukohast pole väikestel maagümnaasiumidel kohta Eesti haridussüsteemis.

Toila ja Lüganuse gümnaasiumi sulgemisvaidluste ajal nägime, kui erinevalt käitusid selles olukorras omavalitsused. Toila vallavalitsus asus riigi poolele ning otsustas gümnaasiumi likvideerimise kasuks. Selge, et otsustavat rolli mängisid siin riigi pakutud miljonid uue põhikoolihoone ehitamiseks. Sama skeemi järgi likvideeriti ka Iisaku gümnaasium.

Lüganuse vallavalitsus aga oli viimase hetkeni vastu gümnaasiumihariduse lõpetamisele Kiviõlis. Küllap siin mängis oma rolli ka poliitiline osis. Lüganuse vallajuhtidel oli lihtsam asuda oma rahva poolele, kui nähti, et selline otsus tekitab kogukonnas pahameelt. Oli ju vald reformitavad koolid enne riigile üle andnud ja arvestades, et kohalikud valimised on juba poolteise aasta pärast, oli selline reaktsioon üsna ootuspärane.

Toila vallajuhtidel oli keerulisem, sest nemad erinevalt Lüganusest pidid ise sulgemisotsuse tegema. Kas see võib mängida vallajuhtidele valusalt kätte järgmistel valimistel? Pole võimatu. Aga on üsna võimalik, et tulevastele valimistele minnakse Toilas juba ühinedes Jõhviga. Ja seal tulevad mängu hoopis uued tegurid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles