:format(webp)/nginx/o/2024/06/19/16162206t1h391d.jpg)
Majandus langeb ja laskemoona ei ole piisavas koguses ning kui majandus langeb, siis seda laskemoona ei tule ka. Niimoodi võib lühidalt ja lihtsustades kokku võtta Reformierakonna juhitava valitsuse tegevuse. Või siis tegevusetuse.
MIHHAIL KÕLVART ⟩ Majanduskriis on julgeolekukriis
:format(webp)/nginx/o/2018/01/03/7460087t1h5abb.png)
20. juuni 2024, 00:00
Kaitseministeeriumi kantsleri ootamatu lahkumissooviga lahvatanud skandaal on ilmselge tõestus, et praegune valitsus eesotsas Reformierakonnaga ei ole oma tööga hakkama saanud. Ametisolevad ministrid pole suutnud tagada majanduskasvu ega lahendada kriitilisi operatiivseid probleeme.
Ainsaks prioriteediks maksutõusud
Usun kindral Martin Heremit, kes kinnitas, et on sõjalist nõuannet laskemoona hankimiseks viimase kahe kuu jooksul tutvustanud erinevatele ministritele ja poliitilistele institutsioonidele. Kui Eesti julgeoleku tagamiseks ei piisa kaitseväe juhi mehesõnast, vaid peaminister nõuab ametlikku pöördumist paberil, siis ei suhtu meie riigijuhid ohuhinnangutesse piisava tõsidusega.
Esimese asjana tuleks kohe praegu võtta laenu, millest osa läheks puuduoleva laskemoona ostmiseks, teine osa aga suunata majandusse, et investeerida taristusse ja toetada ärisektorit.
Loomulikult pole 1,6 miljardi leidmine lihtne ülesanne ja vaba raha ei ole riigieelarves olemas, aga fakt on see, et meie kaitsevõime tagamine on praeguses geopoliitilises olukorras võtmetähtsusega ning oluline heidutusmeede. Veider oli näha peaministrit pressikonverentsil nõutult käsi laiutamas ja ütlemas, et tema sai sellest teada alles ajakirjandusest, kuigi asjaosalised on sellest vajadusest rääkinud varsti ligi pool aastat. Euroopa Liidu kõrgele ametikohale pürgiva Kaja Kallase jutt sellest, et Eesti julgeoleku kindlustamiseks tuleb automaksu tõsta viis korda, näitab demagoogia tipptaset ja seda, et Reformierakonna valimislubadus kindlates kätes Eestist on tühipaljas sõnakõlks.
Oleme harjunud kuulma, kuidas ka kõige kummalisemaid majandusotsuseid on valitsus põhjendanud vajadusega hakkama saada Ukrainas toimuvast sõjast tuleneva julgeolekukriisiga. Sellele on ohverdatud nii majandus kui sotsiaalvaldkond. Reformierakonna juhtimisel pole valitsus suuteline mitte ainult majanduskasvu tagama, vaid ka kriitilisi operatiivseid probleeme lahendama. Puudub süsteemne vaade. Tundub, et ainus idee on maksutõusudega eelarveaukude lappimiseks raha saada, majanduskasvuga ei suudeta tegelda.
Isegi lisaeelarve koostamisel paistab läbi kiirlaenusõltlase mentaliteet, kuid pikas perspektiivis lahendusi pole. Näiteks ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse toetuste vähendamine 5 miljoni euro võrra võib lähiaastatel Eestile tähendada kaotust investeeringutes 30 miljoni ulatuses.
Laen laskemoonaks ja investeeringuteks
Kriisidega hakkamasaamise võti on tugev majandus, sest nendega toimetulek vajab pikaajalist ressurssi. Julgeolekukriis on pikaajaline kriis, mis nõuab otsustavaid meetmeid. Esimese asjana tuleks kohe praegu võtta laenu, millest osa läheks puuduoleva laskemoona ostmiseks, teine osa aga suunata majandusse, et investeerida taristusse ja toetada ärisektorit.
Arusaamatu maksuküüru kaotamise sildi all tehtava tulumaksureformi asemel tuleks kehtestada pangamaks. Pangamaksu kehtestamist ei suvatse valitsus aga isegi arutada.
Olen muidugi Reformierakonnaga nõus, et julgeolek on üks olulisematest valdkondadest. Paraku tuleb nentida, et Reformierakond on oma saamatuses muutunud ise julgeolekuriskiks. Kutsun kõiki teisi erakondi üles tegutsema selle nimel, et Reformierakond ei saaks valitsuses mängida esimest viiulit. Poliitiline patiseis tuleb kiiremas korras lahendada.