:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2024/06/19/16164158t1h6c54.jpg)
Probleem, kus relvasarnaste asjadega avalikus kohas vehitakse või paugutatakse, on eksisteerinud juba aastaid. Põhjarannik kirjutas 2019. aastal, et vaid eelmise aasta jooksul võtsid Ida prefektuuri politseinikud inimestelt ära 27 õhkrelva ning 17 stardipüstolit. "Me ei otsi ise mängupüstoleid taga, et neid inimestelt ära võtta, oleme teinud seda põhjusel, et nendega on tänaval mingeid rumalusi tehtud, kedagi ähvardatud või aknast vareseid lastud ning inimesed on tunnetanud ohtu," selgitas Ida politseiprefekt Tarvo Kruup toona.
Mure oli põhjendatud ning lõpuks saabus hetk, mida kõige rohkem kardeti: tänavu 8. juunil avas politseinik Toilas Oru pargis tule mehe pihta, kes püstolit paugutas ja möödujaid ähvardas. Hiljem selgus küll, et tegemist oli stardipüstoliga, kuid olukorra lahendamise hetkel politsei seda ei teadnud. Tagajärjeks tragöödia, kus püstolikangelane viidi raskesti haavatuna haiglasse.
Täna kirjutab Põhjarannik paarist analoogsest juhtumist, mis leidsid Ida-Virumaal aset eelmisel aastal ning lõppesid õnnelikumalt ja relvakangelased saadeti kohtu ette. Toila juhtumi taustal tunduvad aga esmapilgul üsna leebed need karistused, mis selliste tegude eest määrati. Eriti juhtumi puhul, kus joobes mees ebaseaduslikest päris relvadest tulistas avalikus kohas elumajade pihta. Kindlasti on prokuratuuril ja kohtutel siin oma loogika. Kuid Toila pargi juhtum võiks edaspidi karistuspraktikat muuta. Ja ka seadusandja võik lõpuks probleemile suuremat tähelepanu pöörata.