JUHTKIRI ⟩ Võidupüha paraad lähendas Narvat ülejäänud Eestile

Võidupüha paraad Peetri platsil Narvas. Foto: Ilja Smirnov

Narva jaoks oli suur au 28 aasta pikkuse vaheaja järel võõrustada taas üleriigilist võidupüha paraadi ja teisi Eesti ajaloos nii olulise tähtpäevaga seotud sündmusi.

Lisaks oli see Narvale väga hea võimalus teha end ülejäänud Eestile lähedasemaks ning see ka õnnestus.

Narva on ka 33 aastat pärast Eesti taasiseseisvumist veel paljudele ülejäänud Eesti inimestele võõras ja emotsionaalselt kauge paik, millega on seotud rohkem eelarvamusi kui isiklikke vahetuid kogemusi. Võidupüha eel lisas pinget ka Venemaa korraldatud piiriületuse umbelaskmine ja piirijõe kohale riputatud luureõhupall. Küllap oli ka julgeoleku eest vastutajatel kogu sündmuse turvalisuse nimel pingutamist kõvasti. Aga eks seda ole alati, kui suurema rahvahulga ees on korraga lähestikku president, riigikogu esimees, peaminister ja mitmed valitsuse liikmed.

Samas pakkus see päev Narva tulnutele kõvasti positiivseid emotsioone ja − nagu tunnistas Põhjarannikule regionaalminister Piret Hartman − tõi ka liigutuspisarad palgele. Tänavatele kogunenud inimeste kaasaelamine paraadile oli võimas ja siiras.

Võidupüha tähistamine oli hea näide paljuräägitud riigi kohalolekust. Kuigi niipea ilmselt uut võidupüha paraadi Narvas ei tule, sest hea tava kohaselt on ootel teised Eesti keskused, jäävad sellest soojad mälestused. Kokkuvõttes oli see Narva linna jaoks tubli turundustegu, et jõuda sammukese võrra edasi teel ülejäänud Eesti inimeste südamesse.