:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2024/07/03/16197557t1h5e71.jpg)
"Vasaveres on mängus keskkonnakaitse, veevõtt inimeste jaoks ja ka majanduslikud aspektid," ütleb keskkonnainvesteeringute keskuse esindaja Maarja Küttä tänases Põhjarannikus.
JUHTKIRI ⟩ Eeskujuks rohelahmijatele
See umbsõlm, mida minnakse harutama, kuna Ahtme ja Jõhvi veekasutus mõjutab negatiivselt kaitsealust Kurtna järvestikku, pole lihtne. Kuid otsitakse selliseid lahendusi, kus ei kannataks inimesed, kes vajavad joogivett, keskkond, kus peab säilima tasakaal, ega ettevõtlus, kes siia investeerides ka oma tootmises vett vajab. Lahendused on loodetavasti leitavad, selleks on vaja aega ja raha.
Siin võib aga tuua paralleele Ida-Virumaale peale surutud rohepöördega, mis on inimesi massiliselt leivata jätnud justkui keskkonnaeesmärke silmas pidades. Veeküsimuse lahendamisel me ju ei räägi, et järvede päästmiseks lõpetame inimestele vee tagamise ning keerame kraanid taas lahti siis, kui järvedele enam ohtu pole. Ettevõtteid aga, kes siin tuhandetele inimestele tööd andsid, asuti lämmatama kohe, midagi paralleelselt vastu pakkumata.
Vasavere probleemi lahendamine on hea näide, kuidas tuleb otsida tasakaalu erinevate valdkondade vahel. Nii peaks ka mujal toimima. Aga selleks, et leida paremaid lahendusi, tuleb neid kõigepealt küsida teadlastelt ja asjatundjatelt, mitte lasta kohe poliitikuid asja kallale, millest neil erilist arusaamist pole.