/nginx/o/2024/08/12/16285793t1h6f78.jpg)
Kui umbes 15 aastat tagasi hakkas Ida-Virumaalegi tekkima aina rohkem kergliiklusteid, käisid ka tulised vaidlused, kuhu on need investeeringud mõistlik suunata. Paljud sellised riigi raha suunamised otsustati Ida-Virumaa omavalitsuste liidus ning mõnikord tunduski, et kergliiklusteid ei arendata meie maakonnas alati seal, kus neid kõige rohkem tarvis.
Mäletame, kui raskelt tuli kergliiklustee ehitamine Narva ja Narva-Jõesuu vahele, kui omavalitsused ei suutnud kokku leppida, kes kui palju peab panustama. Maantee-ehituse käigus sai Jõhvi ja Kohtla-Järve vahele rajatud hädavajalik tee kergliiklejatele. See on end õigustanud nii kehakultuuri harrastajate vaatevinklist kui ka turvalisuse seisukohast.
Tänane Põhjarannik kirjutab, kuidas riik andis mitmele meie omavalitsusele toetust kergliiklusteede rajamiseks. Osa neist plaanidest on aastaid oma aega oodanud. Aga on ka neid, mis veelgi ootele jäävad. Näiteks Jõhvi ja Toila vaheline kergliiklustee.
Kergliiklusteede rajamine on inimestele hästi mõistetav rohepöördega seotud tegevus, mistõttu võiks riik eriti Ida-Virumaal neisse rohkem panustada.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)