Milline on Ida-Virumaa tulevik?

MTÜ Eesti Roheline Liikumine kliimapakti projektijuht Eliisa Saksing ja tuleviku-uuringute ekspert Johanna Vallistu. Foto: Erakogu

Festivali "Station Narva" raames toimunud tulevikustsenaariumide töötoas "Uued horisondid: Ida-Virumaa eelistatud tulevikud" tõusis ühe peamise teemana esile, kuidas muutub piirkonna majandus pärast põlevkivi kasutamise vähenemist.

Sõltuvus põlevkivitööstusest piirab ettevõtluskultuuri arengut. Paljud kohalikud on harjunud stabiilsete töökohtadega ühes sektoris, mis on loonud madala riskiisu ning piiranud innovatsioonivõimalusi. Ida-Virumaa vajab uut tüüpi ettevõtluskeskkonda, kus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine oleks keskmes. Kahjuks hirmutab investoreid piirkonna senine majandusstruktuur, mis omakorda pärsib uute võimaluste loomist.

Töötuba tõi esile ka elukestva õppe vajaduse, eriti põlevkivitööstuse töötajate puhul, kes vajavad ümberõpet. Kuigi ümberõppemeetmed on käivitatud ja uusi erialasid plaanitakse, on haridussüsteemis mitmeid väljakutseid. Keeleoskuse puudumine ning haridustöötajate madalad palgad vähendavad ümberõppe tõhusust. Samuti on täiendusõpet pakutud peamiselt vene keeles, mis piirab integratsiooni ja tulevikuvõimalusi. Lisaks takistavad vanemate põlvkondade konservatiivsed hoiakud ning usaldamatus riiklike otsuste vastu ümberõpet, kuigi on märgata ka trendi, kus vanemad inimesed siiski õpivad ümber.

Võtmetähtsusega on noorte kaasamine

Paljud noored tunnevad end piirkonna otsustusprotsessidest väljajäetuna. Kuigi noortele pakutakse teoreetilisi võimalusi osaleda aruteludes ja panustada, jäävad nende ideed tihti siiski tagaplaanile. Noorte hääl on Ida-Virumaa arengus seni alakasutatud ressurss ning nende suurem kaasamine võiks viia piirkonna jätkusuutlikuma ja uuendusmeelsema tulevikuni.

Noorte lahkumine piirkonnast on murettekitav, kuid aktiivne osalus arendusprojektides võiks luua neile suurema seotuse kodupiirkonnaga ja motiveerida neid jääma.

Üleminek eestikeelsele haridusele on olnud liiga kiire ja tekitanud kohalike seas ärevust. Osalejate hinnangul vajab üleminek paremat ettevalmistust nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, et toetada sujuvat keelelist ja kultuurilist integratsiooni. Eesti keele oskust nähakse hädavajalikuna, et tugevdada sidet Ida-Virumaa ja ülejäänud Eesti vahel. Arutleti, kas üleminekut peaks juhtima riiklikud institutsioonid või kohalikud juhid.

Ida-Virumaa kuvand ja identiteet on sageli seotud tööstuse ja põlevkiviga, kuid samal ajal rõhutatakse piirkonna looduslikku ilu ja eraldatust, mis annab lootust turismi arendamiseks. Paraku levivad ka negatiivsed stereotüübid, nagu "siin pole midagi teha", või arusaam, et "üks amet kogu eluks" on ainus võimalus.

Need hoiakud takistavad piirkonna arengut ja noorte jäämist Ida-Virumaale. Tulevikku silmas pidades on vaja neid eelarvamusi muuta ja luua kuvand piirkonnast kui innovaatilisest ja võimalusterikkast kohast, kus tasub elada ja töötada.

Mitmekesine Ida-Virumaa kui innovatsiooni keskus

Aastal 2040 võiks Ida-Virumaad näha dünaamilise ja mitmekesise regioonina, kus innovatsioon ja kultuuriline mitmekesisus käivad käsikäes. Loodud tulevikustsenaariumides kujutati piirkonda kui tehnoloogia ja hariduse keskust, kus toimub pidev areng ja millega noored soovivad siduda oma tulevikku. Üks pakutud tuleviku metafooridest oli Narva ülikool − nüüdisaegne teaduse, tipptasemel hariduse ja ettevõtluse keskus, mis veaks piirkonna arengut.

Teises tulevikuvisioonis nähti Ida-Virumaad kui Eesti Silicon Valleyd − piirkonda, mis on täis võimalusi ja atraktiivne nii kohalikele kui ka välisinvestoritele. Üheks märkimisväärseks metafooriks oli Ida-Virumaa võrdlemine Eesti "Harry Potteriga", mis sümboliseeris osalejate lootust, et seni tähelepanuta jäänud piirkond võiks tõusta esile ja muuta oma senist kõrvalejäänu rolli. Kohalikud osalejad leidsid, et selline muutus on võimalik, kui piirkonna kuvandit teadvustatakse ja arendatakse teadlikult.

Töötoa tulemused näitavad, et Ida-Virumaal on olemas potentsiaal muutuda: kui piirkond suudab koondada oma energiat ja ressursse ning kaasab nii noori kui ka kohalikke liidreid, võib 2040. aasta Ida-Virumaa olla täiesti teistsugune koht, kui me praegu näeme.