/nginx/o/2024/10/01/16390107t1h84a0.jpg)
Pakendeid ja olmejäätmeid on meil majapidamistes liigiti kogutud juba üle 15 aasta. Kui see uuendus sisse viidi, oli omajagu poleemikat, kas selline süsteem üldse meil tööle hakkab ning kuidas motiveerida inimesi oma jäätmeid sorteerima. Praeguseks on sellest paljuski saanud tavapraktika ning inimesed on jäätmete liigiti kogumisega harjunud.
Ent järk-järgult lisandub süsteemi muutusi, millega inimesed aina kohanema peavad. Viimati muutus kohustuslikuks biolagunevate jäätmete eraldi kogumine. Ka see süsteem ei käivitunud algul libedalt, kuid praegu tundub, et suuri probleeme pole.
Uuest aastast tuleb hakata liigiti koguma ka tekstiilijäätmeid. ERRi teatel tekib Eestis aastas inimese kohta rohkem kui 13 kg tekstiiliprügi, kuid taaskasutusse jõuab sellest vaevalt 1 kilogramm. Tekstiilijäätmete taaskasutust on meil ammu juba osaliselt alustatud: inimesed saavad oma liigsed rõivad viia taaskasutuskeskustesse, kus neile uus elu antakse ja omanik leitakse. Mis puudutab aga kasutuskõlbmatuks muutunud rõivaid, siis siin on asi keerulisem: tekstiile tuleb nende töötlemiseks sorteerida liigiti ning see käib ilmselt tavainimestele üle jõu.
Tegelikult ei saagi inimestelt oodata, et nad on valmis lõputult uusi prügi sorteerimise reegleid omaks võtma ja oma kodusid jäätmejaamadeks muutma. Kusagilt peab minema mõistlik piir, kus inimesi ei koormata aina uute sorteerimiskohustustega. Piisab sellest, kui luuakse võimalus jäätmeliigid (tekstiil, ohtlikud jäätmed jne) ära anda, ning lõpliku sorteerimisega tegelevad juba asjakohased ettevõtted.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)