Kohtla-Järvel peab olema eestikeelne gümnaasium

Mare Roosileht, Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi vanematekogu esimees

FOTO: Peeter Lilleväli

Haridus- ja teadusministeerium kuulutas 2019. aasta eesti keele aastaks. Üks keeleaasta tegu võiks olla Kohtla-Järvele 100% eestikeelse riigigümnaasiumi loomine.

Viimasel ajal on palju arutletud eestluse tugevdamise üle Ida-Virumaal. Lahenduseks on pakutud nii sisekaitseakadeemia toomist Narva, uue ülikooli loomise ideed, ametnike välitöid, presidendi pikemaid visiite. Tegelikult on lahendused hoopis käegakatsutavamad, kui pöörataks tähelepanu siinse kogukonna arvamusele. 

Kohtla-Järvel on teravalt üles kerkinud uue riigigümnaasiumi loomisega seotud küsimused. Imestama paneb 10.12.2018 ERRi uudiste vastulause, kus haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal ütleb ERRile saadetud kommentaaris, et mured ei ole põhjendatud ja eestlus ei ole ohus.

Millele need väited tuginevad? Toon välja Raivo Trummali  sõnad: "Iga riigigümnaasium on omapärane ning ka Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomisel arvestatakse kohaliku kogukonna huve ja otsitakse just sellele piirkonnale sobivaim lahendus."

Nende väljaütlemistega ignoreeritakse lastevanemate ja piirkonna eestlaste appihüüdu − päästa Kohtla-Järve eestikeelne gümnaasiumiharidus. Sellele reageeritakse pead liiva alla peites ja öeldes, et me ei näe probleemi ning samasusuguseid hirme on olnud ka teiste gümnaasiumide loomisel. HTM pole korraldanud ühtegi kohtumist kohalike elanike ja lastevanematega, et olukorda lahendada ning leida just sellele piirkonnale sobivaimat lahendust.

Üheks lahenduseks võiks olla, et Kohtla-Järvele luuakse tugeva reaal- ja tehnikakallakuga 100% eestikeelsete õppekavadega riigigümnaasium. 

Kindlasti on vaja lõimida eesti ja muu emakeelega noori ning tuua nad välja paralleelühiskondadest. Lõimumiskatsetustele on juba piisavalt aega kulutatud, nüüd tuleb hakata tegutsema, kuid seda tuleb teha mõistlikult ja eesmärgipäraselt. Kui teistes maakondades on piisanud lõimumiseks eri emakeelega noorte toomisest ühe katuse alla ning võimalusest pakkuda seal paralleelselt nii täielikult eestikeelset kui ka 60/40% õppekava, siis Kohtla-Järvel avatavas riigigümnaasiumis võib selline lähenemine anda hoopis vastupidise tulemuse.

Juba praegu on Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis eesti emakeelega õppureid vaid 50% ning ainult tänu selle kooli pikaajalistele traditsioonidele, tugevatele direktoritele ja motiveeritud õpetajatele on seal eestlust au sees hoitud. Uues Kohtla-Järve riigigümnaasiumis hakkab olema eesti emakeelega õppureid (kes ei suuda vabalt vene keeles suhelda) napilt 15-20%, järelikult 80% õppuritest on mugav suhelda vene keeles. Kui midagi ette ei võeta, siis jääb uues gümnaasiumis eesti emakeelega õppurite arv aga alla 10%.

Juba praegu uurivad siinsed eesti noored võimalusi asuda õppima Toila või Iisaku gümnaasiumi. Kas tõesti keegi siiralt usub, et sellises olukorras saab uues riigigümnaasiumis tekkida eestikeelne keskkond? Julgen Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži kauaaegse töötajana väita, et see ei ole võimalik. Kolledž saab varsti 19aastaseks ning me oleme püüelnud eestikeelse keskkonna loomise poole algusaastatest alates. Olukorras, kus 90% õppuritest ja õppejõududest on vene emakeelega, jäävad aga kõik püüdlused (eesti keele mahukas õpe nii tudengitele kui ka õppejõududele jpm) tagada eesti keelekeskkond liialt nõrgaks. Alles nüüd, kui 35% sisseastujatest on väljastpoolt Virumaad ning nad on üldjuhul eesti emakeelega, kuuleb ka meie majas rohkem riigikeelt.

Esimese sammuna peab ühiselt kokku saama: kohalik kogukond, HTMi esindajad ja uue kooli direktor. Nimetasin direktorit viimasena, sest ilma HTMi toetuseta ei saa ta üksi olukorda muuta.

Üheks lahenduseks võiks olla, et Kohtla-Järvele luuakse tugeva reaal- ja tehnikakallakuga 100% eestikeelsete õppekavadega riigigümnaasium. Õppesuunad peaksid olema tulevikku vaatavad, perspektiivsed, küll siis on ka nõrgema eesti keele oskusega noortel motivatsioon valida just see gümnaasium, teades, et see suurendab nende võimalusi tulevase haridustee ja elukutse valikul. Kehvema eesti keele oskusega gümnasistidele saab esimesel õppeaastal pakkuda lisakeeleõpet. Olen kindel, et noored on meile hiljem tänulikud, usume siis neisse.

Meie linnas on kõik eeldused 100% eestikeelsete õppekavade avamiseks, on vaja kindlat tahet ja HTMi toetust. Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledž õpetab kohalike gümnaasiumide 10.-12. klassi õpilastele juba aastaid riiklikusse õppekavasse kuuluvaid aineid (keemia, loogika, lineaaralgebra, kujutav geomeetria, programmeerimine, arvutigraafika, tehnikaalane inglise ja eesti keel, majandus ja ettevõtlus) eesti keeles ning kõik, kes vähegi õppida soovivad, on hakkama saanud. Kes on tugev reaalainetes, on tugev ka keeleõppes.

Tuleviku elukutsetele orienteeritud õppesuundi, eelkõige insenerinduse ja IT valdkonnas, aitab ellu viia vaid 400 m kaugusel asuv Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledž. Gümnaasiumil on erakordne võimalus kasutada ära Virumaa kolledži laboribaasi, uusi tehnoloogiaid, pädevaid õppejõudusid ning pikaajalist kogemust gümnaasiumiõpilaste koolitamisel.

Palju olulisem on küsimus, kust leida õpetajaid, kes suudaksid eestikeelse õppekava järgi väga head haridust pakkuda. Ida-Virumaal on tugevad õpetajad olemas, kuid neid on võimalik hea palga ja nüüdisaegse töökeskkonnaga meelitada ka mujalt Eestist. See polegi nii võimatu, kui heade õpetajate leidmine ühiselt käsile võtta. Kindlasti ei piisa vaid ajalehte kuulutuse panemisest ja lootmisest, et ehk mõni tugev õpetaja kandideerib.

Loodan, et Raivo Trummali  välja öeldud sõnad, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomisel arvestatakse kohaliku kogukonna huve ja otsitakse just sellele piirkonnale sobivaim lahendus, ei jää lihtsalt sõnakõlksuks, vaid sellele järgneb ka kiire  ning konstruktiivne tegutsemine. Tugevdame Ida-Virumaal eestlust ühiselt ja alustame seekord Kohtla-Järvelt.

Mare Roosileht on Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži arendusdirektor

Tagasi üles