Katri Raik koondamislainest Ida-Virumaal: kes on süüdi ja mida teha?

Ligikaudu poolsada töökohta kaob eelseisva koondamislaine käigus ka Narva karjääris.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Neljapäeval sai teatavaks, et Eesti Energia koondab Ida-Virumaal. Samal ajal arutatakse, kes küll hakkab Kohtla-Järve riigigümnaasiumis õppima ja kes ei hakka. Samal ajal kerkivad koolimaja seinad ja hoone avatakse 1. septembril.

Veidi täpsemal vaatamisel selgub, et Eesti Energia vanemate energiablokkide sulgemine on teada aastast 2011, siis hakkasid kehtima Euroopa Liidu direktiivide nõuded, mis seadis sarnastele blokkidele kindlad nõuded. See, et lubatud töötunnid saavad täis, pidi olema teada ammu.  Nii Eesti Energia juhtkonnale ja nõukogule kui ka vastutavale ministrile, kelleks on rahandusminister Toomas Tõniste.

Ka riigigümnaasiumi rajamine Kohtla-Järvele on teada ammu-ammu. Vastava lepingu kirjutasid linn ja riik alla 2014. aastal. Alles kuu aega tagasi avastas kohalik eesti kogukond, et neile see mudel ei sobi. Haridusminister vihjab nüüd, et eestlaste kool, Järve Gümnaasium võib ajutiselt alles jääda. Ajutiselt tähendab ju tegelikult mitte otsustamist, edasi lükkamist.  

Ida-Virumaa põlevkiviettevõtluse ja töökohtade loomise toetamiseks on vaja pikaajalist tegevuskava.

On valimiste-eelne aeg ja Eestis aina enam leviva kombe kohaselt on siinkohal kombeks hakata näpuga näitama, kes poliitikutest on süüdi. Kuna mina esindan sotsiaaldemokraate, siis süüdi on „muidugi" kõik teised. Kõigepealt Yana Toom, kes on europarlamendi liige ning tööstusheitmete direktiiv võetakse vastu just seal. Mudamaadluses ei ole tähtis see, et Yana Toom oli sellel ajal kui direktiiv vastu võeti, hoopis Tallinna abilinnapea. Siis on võimalik näpuga näidata teise Keskerakonna liikme, meie peaminister Jüri Ratase peale, kes on riiklikult tähtsa energeetikaküsimuse lükanud hoopis rahandusministri kanda. Rahandusminister Toomas Tõniste aga kuulub hoopis Isamaasse.

Sotsiaaldemokraatide vastased panevad kindlasti süüdlaseks hoopis sotsist ettevõtlusminister Rene Tammistit, kes räägib taastuvenergiast ning keskkonda säästvatest töökohtadest ja põlevkiviõli tootmisest – lahendustest, mille poole kõik arenenud riigid liiguvad.

Ring on täis. Ülejäänud parteid saavad süüdistada ülaltoodud kolme. Aga mida siis tegelikult teha? Kuidas kavandada Ida-Viru arengut pikaks ajaks ja ausalt, ka väljakutsetest selgelt rääkides? See küsimus ei ole uus. Praegu on ta aktuaalne, sest kohe-kohe tulevad valimised. Jääb loota, et neil Ida-Viru inimetel, keda kohalikud inimesed sinna läkitavad, on jõudu, tahtmist, aega ja kõige olulisem, südametunnistust oma maakonna eest seista. Parteist sõltumata.

Ida-Virumaa vajab uusi ja väärikaid töökohti – ka rohelisele energiale üleminekul – ning seda esimesel võimalusel. Neid, kes saavad lähiajal koondamisteate, see kahjuks ei lohuta. Palgasaajate, maksumaksjate ja tarbijate vähenedes kannatab ka piirkonna üldine majanduslik seisukord. Ida-Virumaa põlevkiviettevõtluse ja töökohtade loomise toetamiseks on vaja pikaajalist tegevuskava, mis on koostatud erinevate valdkonna spetsialistide poolt ning kõigile teada – sõltumata parasjagu toimetavatest  valitsuskoalitsioonipartneritest. Aga püüame siiski koos sellest keerulisest olukorrast taas välja tulla. Raskustega on Ida-Virumaal harjutud.

Tagasi üles