Kundla: Kohtla-Järve riigigümnaasium oleks mõistlik teha eestikeelne

Rene Kundla, ERRi ajakirjanik

FOTO: Erakogu

Rajatava Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ümber tekkinud segadus on toonud esile hariduspoliitika valdavalt venekeelses piirkonnas kujundamise kitsaskohad.

Kohtla-Järvel on praegu kolm kooli, kus õpivad koos nii põhikooli kui ka gümnaasiumiastme õpilased. Neist üks − Järve gümnaasium − on eestikeelne ning kahes koolis − Järve vene gümnaasiumis ja Ahtme gümnaasiumis − on töökeel vene keel.

Praegusel juhul tundub kõige mõistlikum lahendus, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumisse koliks sügisel Järve gümnaasiumi ehk eestikeelse kooli gümnaasiumiosa.

Riik plaanib suunata kõigi kolme kooli gümnasistid tänavu sügisel Kohtla-Järvel avatavasse riigigümnaasiumi, mis on mõeldud 300 õpilasele ja kus tahetakse avada kaks osakonda. Ühes õpiks gümnasistid vaid eesti keeles ja teises oleks n-ö 60/40 õpe ehk õppetöö toimuks lisaks eesti keelele ka vene keeles.

Kahe õppekava alusel käib töö ka rajatavast koolist vaid kümmekonna kilomeetri kaugusel asuvas Jõhvi riigigümnaasiumis, mis avas uksed 2015. aasta sügisel.

Kohtla-Järvel hakati riigigümnaasiumi ehitama eelmise aasta lõpus. Mida hoogsamalt hoone kerkis, seda rohkem avastasid eesti kooli eest võitlejad, et kakskeelse gümnaasiumiga sulaks valdavalt venekeelse elanikkonnaga regioonis kokku piirkonna ainuke eesti meele ja keelega kool.

Näiteks pole saladus, et Kohtla-Järve vene koolides tähistatakse siiani 9. maid võidupühana, ning eesti kooli säilitajad ei soovinud, et sellised traditsioonid tuuakse üle ka loodavasse riigigümnaasiumisse.

Nii alustati aktiivset tööd selle nimel, et gümnaasiumiharidust antaks Kohtla-Järvel jätkuvalt koolis, kus töökeel on riigikeel. Toonitati, et see pole venelaste tõrjumine, sest juba praegu on paljud vene pered valinud oma laste kooliks just eestikeelse Järve gümnaasiumi. Juhiti tähelepanu, et kahe lähestikku asuva riigigümnaasiumi puhul jääb lastevanematel ära võimalus valida, kas panna oma laps gümnaasiumisse, kus töökeel on vaid eesti keel, või kooli, kus õppetöö käib nii eesti kui ka vene keeles.

Praegusel juhul tundub kõige mõistlikum lahendus, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumisse koliks sügisel Järve gümnaasiumi ehk eestikeelse kooli gümnaasiumiosa. Linna vene koolide praegusi gümnaasiumiosasid kaks aastat ei puututaks ning praegu 10. ja 11. klassis õppijad saaksid gümnaasiumi ära lõpetada oma kodukoolis.

Kohtla-Järve koolide praeguste 9. klasside õpilased saaks eeloleval sügisel valida, kas riigigümnaasiumi minnakse õppima Kohtla-Järve eestikeelsesse kooli või suundutakse Jõhvi gümnaasiumi, kus on võimalik kooliteed jätkata ka n-ö 60/40 õppekava järgi.

Tasub juhtida tähelepanu sellele, et Jõhvi asub geograafiliselt kahe Kohtla-Järve suurema linnaosa keskel. Nii on Ahtme linnaosa lastel tunduvalt lähem sõita gümnaasiumisse Jõhvi kui võtta jalge alla tee Järve linnaossa kerkivasse riigigümnaasiumisse.

Teema on läinud nii kuumaks, et mõned päevad tagasi teatas oma tagasiastumisest eelmisel kevadel konkursi võitnud Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor ning haridusministeerium on teatanud, et hakatakse otsima uut juhti. Võib-olla tasuks aga enne uue direktori valimist veidi kaaluda, kas oleks vaja üldse Ida-Virumaal Jõhvi, Kohtla-Järve ning lähiajal Narva rajatavale riigigümnaasiumile kolme eraldi juhti.

On ju haridusministeerium edukalt rakendanud ühtset juhtimist plaanitavatest riigigümnaasiumidest palju suurema õpilaste arvuga Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses. Nimelt viidi Jõhvi, Sillamäe ja Narva kutsekool 2016. aastal ühise juhtimise alla. Selle mudeli valimine välistab juhtide võitlused niigi raskesti leitava kaadri pärast ning paneks riigigümnaasiumid ühes Eesti suuremas maakonnas ühtselt hingama.

Haridusministeeriumil on plaanis tulla lähiajal Kohtla-Järve riigigümnaasiumi teemat kogukonnaga arutama. Soovin, et otsustajatel jätkuks kainet meelt eri võimaluste kaalumisel, sest teatavasti suudab hea juht oma otsuseid vajaduse korral üle vaadata. 

Kommentaar ilmus portaalis err.ee 28. jaanuaril. 

Tagasi üles