Ennustagem ja tehkem panuseid, kui palju aega on jäänud Tarmo Tammistel Narva linnapeana. Euroopa kultuuripealinna lõpptaotluse koostamise ümber tekkinud olukord, millest tänasest Põhjarannikust lugeda saab, on päevavalgele toonud vastuolud linnapea ja volikogu vahel. Ning viimane on üsnagi isepäine.
JUHTKIRI: Linnapea kodanikuallumatus
Kui Narva linnavolikogu endiste tsentristide fraktsioon otsustas jaanuaris kogu regiooni jaoks üliolulise Euroopa kultuuripealinna tiitli taotluse koostamise eelarvet kahe kolmandiku võrra kärpida, ei saanud linnapea Tammiste seda niisama lihtsalt alla neelata. Ning mõistagi ei suutnud ta vastu astuda ka tekkinud rahvaliikumisele, mis võitleb nii reaalses kui ka virtuaalses keskkonnas selle nimel, et kultuuripealinna taotluse koostamisse kaasataks kõik vajalikud raha- ja inimressursid.
Kohe-kohe keema minevale roale lisab poliitilist teravust juba ammu valmis puljong: möödunud aastal ei astunud linnapea põhimõtteliselt Keskerakonnast välja − samas kui teda ametisse määranud inimesed mitte lihtsalt sealt välja ei astunud, vaid teiste endiste erakonnakaaslastega ka nägelust alustasid.
Eelolevatel kuudel, mil kultuuriprojekti "Narva 2024" igas mõttes kallis küsimus lõpliku lahenduse peab saama, on rikkaliku kogemuste pagasiga linnapea ja korraldusmeeskonna liikme võimalik kaotus linnale risk. Samas pole vaja ühe isiku rolli üle tähtsustada. Palju väärtuslikum on arusaam, et esmapilgul puisena tunduda võivas Narvas on saanud võimalikuks tõelise rahvaliikumise teke. Juba on oma tegevusse kaasatud suurettevõte ning ollakse valmis ka veduri ees jooksma, et seda enda järel tirida.