Kahju, et opositsioon eelistab Jõhvi arengut takistada

Martin Repinski, Jõhvi vallavanem, Keskerakond

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Olles ise töötanud poolteist aastat opositsioonis riigikogus ja pool aastat opositsioonis Jõhvi volikogus, tean, et opositsionääri elu on raske, sest üldjuhul ei arvesta koalitsioon opositsiooni ettepanekuid ning tihti sõidab neist julmalt üle. Sellepärast oli minu esimene sõnum Jõhvi opositsioonile selline: teeme koostööd.

Koostöö nimel andsime opositsioonile juhtida valla revisjonikomisjoni, hoolimata sellest, et see kuulus ajal, mil praegused opositsionäärid olid võimul, nii-öelda hea tava järgi koalitsioonile. Kui küsisin toonaselt vallavolikogu esimehelt Niina Neglasonilt, miks ei võiks opositsioon saada revisjonikomisjoni, põhjendas ta oma otsust keskerakondliku võimu eeskujuga Narvas ja Kohtla-Järvel.

Jõhvi elanikke ei tee õnnelikuks ka see, kui valla laenukoormus on null protsenti. 

Ma ei kahetse, et nii otsustasin, kuid viimasel ajal olen hakanud revisjonikomisjoni esimehe Paul Paasi kompetentsuses sügavalt kahtlema. Toon ühe lihtsa näite. Jaanuarikuu volikogu istungil väitis ta noortevolikogu rahastamise vastu sõna võttes, et inimesed, kes töötavad mittetulundusühingutes (MTÜdes), teevad seda tasuta.

Huvitav oli sealjuures see, et samal ajal istus tema kõrval tema enda fraktsioonikaaslane Kaia Kaldvee, kes töötab väga aktiivselt mitme MTÜ heaks. Needsamad MTÜd saavad Jõhvi vallavalitsuselt tasuta ruume, ehkki ühingud on kasumlikud ning Kaia ise teenib viimase majanduslike huvide deklaratsiooni järgi iga kuu peaaegu 3000 eurot ja tal on kaks enam-vähem uut Hondat. See ei ole muidugi nii suur tulu kui Niina Neglasonil, kes deklaratsiooni järgi teenib 15 000 eurot kuus, kuid ikkagi − 3000 eurot kuus ei ole kindlasti tasuta töötamine.

Opositsioonis olevad reformierakondlastest volikogu liikmed Aivar Surva ja Niina Neglason kritiseerisid eelarve vastuvõtmist ning heitsid meile ette, et rikume seadusi. Tõepoolest, meieni jõudis rahandusministeeriumi märgukiri, kus on kirjeldatud rikkumisi ja antud nende vältimiseks soovitusi, mida võtame edaspidi kindlasti arvesse.

Rikkumine number üks selle dokumendi järgi oli eelarve koostamise, menetlemise ja vastuvõtmise korra puudumine. Korra koostamisega juba tegeleme, kuid kas endine vallavanem Aivar Surva ja pikaaegne volikogu esimees Niina Neglason ei peaks peeglisse vaatama ning enda käest küsima, miks see kord jäi juba nende ajal tegemata ja kinnitamata? Või miks nad usinasti kritiseerides ja analüüsides vaikivad sellest, kuidas käis nende endi võimul olles eelarve menetlemine?

Samas tundub kohati, et Surva ei olegi eelarvega põhjalikult tutvunud, kuna Põhjarannikus 5. veebruaril ilmunud arvamusloos kirjutab ta, et kõige suurem vastuolu oli 30 000 euro eraldamine MTÜ-le Jõhvi Noorteparlament, mida pole olnud. Seda raha ei ole MTÜ-le Jõhvi Noorteparlament eraldatud. 30 000 eurot on ette nähtud Jõhvi noortevolikogu tegevuse toetamiseks ja see ei ole ühegi MTÜga otseselt seotud.

Majandus- ja eelarvekomisjoni esimees Allan Mänd on Põhjarannikule öelnud, et tema juhitud komisjon oli eelarve vastu. See ei vasta jällegi tõele. Komisjon ei olnud selle vastu. Tean seda kindlalt, sest olin ise istungil kohal. Komisjon arutas konstruktiivselt muudatusettepanekuid, kuid komisjon ei saanud eelarve poolt ega vastu olla, kuna puudus kvoorum. See tähendab, et istungil ei olnud piisavalt osalejaid, et komisjon saaks otsuseid vastu võtta.

See seab komisjoni esimehe ette olulise küsimuse: milles on probleem, et komisjon ei ole võimeline otsustama enda jaoks ühe olulisema dokumendi üle? Kas probleem on komisjoni liikmete ükskõiksuses ja neid on vaja välja vahetada?

Ma olen madala laenukoormuse poolt ja mulle meeldib, kui vallaeelarves on investeerimiseks vabu vahendeid. Olen hariduselt finantsjuht ja tean väga hästi, kui oluline see on. Samas saan aru, et kui vald ei mõtle praegu arengule − ei investeeri, ei ehita promenaade, staadione, kooli ja linnaparki, mis muudavad linnakeskkonda elanikusõbralikumaks −, siis seisame peagi silmitsi elanikkonna märkimisväärse vähenemisega.

Jõhvi elanikke ei tee õnnelikuks ka see, kui valla laenukoormus on null protsenti. Kui inimesed kolivad ära, mõjutab see negatiivselt valla arengut, aga ka Jõhvi eelarvet ja kõigi elanike heaolu. Me ei saa ega tahagi seda endale lubada. Jõhvi peab arenema ning see on see, mille eest ma seisan ja olen valmis vastu võtma nii kriitikat kui ka nende paljude elanike tänu, kes seda on märganud.

Tagasi üles