Reformierakond tooks Ida-Virumaale rohkem rahvusvahelisi asutusi

Eerik-Niiles Kross arvab, et Ida-Virumaa majandust elavdaks see, kui siia tuua NATO liitlaste üksusi ning rahvusvahelisi asutusi. Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

Reformierakonna esinumber Ida-Virumaal nendel parlamendivalimistel Eerik-Niiles Kross kinnitab, et maakonna arengu võti on kvaliteetse hariduse võimalus.  

Kuidas Eerik-Niiles Kross üldse Ida-Virumaale kandideerima sattus? See tundub ootamatu.

Kahju, et see on üllatus, aga ma mõistan seda, sest mitukümmend aastat on juba olnud arusaam, et Ida-Virus kandideeritakse justkui "karistuse" korras ja niinimetatud esimese ešeloni poliitikud siin kandideerida ei taha.

Eesti valimissüsteem on ju selline, kus kandidaati ei valita ilmtingimata nii-öelda oma ringkonnast ja selleks, et ta esindaks parlamendis vaid oma ringkonda. Riigikogus esindatakse Eesti rahvast ja mandaat on vaba. Sa pole vastutav otseselt oma ringkonna valija ees, vaid kõigi inimeste ees.

Kohalikel kandideerijatel on muidugi see eelis, et kohalik valija eelistab sageli oma kohalikku inimest. Meil on mõned kandidaadid, kes kasvatavad endale nii-öelda koduringkonna ja kandideerivad alati seal. Mina olen kandideerinud iga kord eri kohas. Ja mulle see meeldib, sest see annab konkreetse motiivi piirkonda põhjalikult tundma õppida.

Ida-Virust on viimasel ajal väga palju räägitud. Ta on natuke nagu moes. Te olete kindlasti ise seda aastast aastasse kuulnud, kuidas kõik erakonnad räägivad, et Ida-Viru on meile väga tähtis ja me pöörame sellele erilist tähelepanu ja ta-ta-ta-ta-taa... Siis keegi tuleb, proovib midagi teha, aga midagi ei juhtu, tuleb järgmine kord uuesti või tuleb keegi teine ja ikka midagi ei juhtu.

Aga kuidas see pakkumine siin kandideerida ikkagi tuli?

Sellist pakkumist ei tehta kandidaadile ju mingis isoleeritud ruumis. Erakond vaatab üleüldist seisu, võimalikke vastaskandidaate. Oli ju üsna selge, et Keskerakonna esinumbriks tuleb Yana Toom. Eelmine kord oli meil esinumber Deniss Boroditš, kellega aga läks halvasti [reformierakondlane Boroditš lahkus riigikogust, et asuda oma endise kodupartei, Keskerakonna kontrolli all oleva Tallinna linnavalitsuse ettepanekul juhtima pealinna transpordiettevõtet − toim.]. Reformierakond on teinud sama viga Ida-Virus, nagu ka sotsid näiteks Lasnamäel, et  proovivad Keskerakonda natuke järele ahvida. Et proovida minna Keskerakonna venekeelse valija nišši, aga see läheb tegelikult vastuollu meie erakonna põhisõnumiga. Reformierakond on patriootiline, parempoolne, vaba turumajandust ja tugevat julgeolekut pooldav eestimeelne partei ja kuidas sa siis tuled ja hakkad rääkima, et Toomil on ju mõnes mõttes õigus ka. 

8 KÜSIMUST

• Mitu protsenti hääli Reformierakond Eestis saab?

Alla 30 koha riigikogus oleks halvasti. 

• Mitu häält Reformierakond Ida-Virumaal saab?  

Eelmisel korral võtsime umbes 4000 häält. See andis ühe mandaadi. Maksimumprogramm oleks seekord kaks mandaati.

• Mitu häält Eerik-Niiles Kross Ida-Virumaal saab?

Oleksin rahul tulemusega üle 1500 hääle.

• Milline võiks olla nelja aasta pärast Ida-Virumaa keskmine brutopalk?

80 protsenti Tallinna ja Harjumaa palgast.

• Milline võiks olla nelja aasta pärast korteri keskmine ruutmeetri hind Kohtla-Järvel? 

150 eurot.

• Kes on praegu Ida-Virumaa kõige mõjukam poliitik? 

Yana Toom. Kohapealsel tasandil Aleksei Voronov ja Valeri Korb. Tauno Võhmar on jätnud väga võimsa jälje. 

• Millised sündmused on viimase nelja aasta jooksul mõjutanud kõige rohkem Ida-Viru käekäiku? 

Positiivselt see tähelepanu, mida Ida-Virule tõi presidendi siinviibimine sümbioosis Vaba Lava ja kultuuriringkondade kõrgendatud tähelepanuga. Ida-Viru suhtes on toimunud nihe pealinna ja laiemalt kogu Eesti teadvuses. 

Negatiivse poole pealt aga Ukraina sõjast ning Venemaa kasvavast agressiivsusest tekkinud meem ajakirjanduses stiilis "Kas Narva on järgmine?". See teeb kahju Ida-Viru mainele ning riik peab selle mainekujundusega põhjalikult tegelema.

• Mis on teie lemmikpaik Ida-Virumaal? 

Toila ja kogu pankrannik tervikuna.

Mida see Reformierakonna poolt eelmistel valimistel tehtu tähendab? Et püüti kokku mängida kohalike oligarhidega, nagu Ossipenko, et saada nende toetust?

Tollast mängu, mis siin kohapeal toimus, ma ei tea. Suures pildis tundub, et prooviti esmajoones püüda venekeelset valijat ning see kukkus täielikult läbi. Üks mandaat küll tuli, aga esinumber Boroditš võttis sama palju hääli kui teine number siin Aivar Surva. See ütleb, et need eesti valijad, kes olid valmis Reformierakonda valima, vene nime ei tahtnud ja ilmselt ei olnud see piisavalt usutav ka vene valijale. 

Loomulikult oleme me rõõmsad iga valija üle ja kutsume meid valima, kuid selge on see, et Reformierakonna valijad on eelkõige eestikeelsed valijad üle riigi ning katse siin mingit teist juttu ajada kahjustab erakonda laiemalt ja miks see peaks innustama eestikeelset valijat Ida-Virus? 

Milline teie konkreetne plaan on siin uue näona hääled kätte saada? Teie enda erakonnakaaslane Meelis Atonen ütles hiljuti, et poliitikutel on juba piinlik tulla Ida-Virumaale midagi lubama, sest midagi tehtud pole.

No päris nii ikka ka öelda ei saa. Tööstusparkide arendamine lükati käima Reformierakonna valitsuse ajal, ka praegu hakatakse arutama Ida-Viru arengustrateegiat. Nii et sellist eritähelepanu on olnud, asjad on ikka paremaks läinud. 

Seda küll, aga tundub, et asjad on poolikuks jäänud, kui võtame kas või nendesamade tööstusparkide arendamise näite. See on rohkem nagu kinnisvaraprojekt, aga ei suudeta leida ettevõtjaid, kes oleks nõus siia tulema. Kui algul oli plaan, et 10 aastaga luuakse tööstusparkidega 4400 uut töökohta, siis praegu on seal heal juhul 400. Aga 10. aasta hakkas just tiksuma. Mida võiks teha teisiti?

Ei ole vist erakonda, kes ei ütleks, et tuleb luua töökohti. Aga nii kaua, kuni meil pole riigikapitalismi, ei saa riik ise töökohti luua, vaid sellele kaasa aidata. 

Me võime rääkida sellest, kas on mõttekas tuua siia riigiasutusi. Üldfilosoofilises plaanis ei ole ma suur sedasorti ideede fänn, sest ma pole kindel, et ühe ministeeriumi või riigiasutuse regionaalpoliitilise projektina sundkorras kuhugi pealinnast äratassimine on pikas plaanis väga mõistlik. Aga oleks sõge väita, et Ida-Virus ei ole asjad teistmoodi kui mujal Eestis. Siin on väga selgelt erisusi, mis pole kuidagi võrreldavad ühegi teise Eesti piirkonnaga. Ja Ida-Viru puhul olen ma valmis sedasorti projekte mõistlikkuse piires toetama. 

Ja siia on ka tulnud üht kui teist, Jõhvi eriti, kui rääkida näiteks Viru vanglast. See annab siinsele keskkonnale ilmselgelt juurde. Need on enam-vähem hea palgaga eesti keelt kõnelevad inimesed, kes kolivad siia, loovad turgu, tekib nõudlus teeninduse järele. See aitab, aga see pole lahendus − natuke on selles münchausenlikku enda patsipidi soost välja tirimist. 

Me valmistume rahuks Venemaaga. Selleks meil neid sõdureid ongi tarvis.  

Aga mida siis tegema peaks?

Tundub ju lihtne: riik loob tingimused ja turg paneb asjad paika. Aga see ei tööta siin. Nagu te ütlete, on tööstusparkides loodud vaid 400 töökohta. Sellest hoolimata on Ida-Viru peale Tallinna ainus piirkond, kus tööstus kasvab, mitte ei kahane ja luuakse töökohti juurde.  

See tähendab, et tööstust peaks riik toetama? Seda saab teha kahel viisil: anda toetusi või teha maksuerisusi...

Minule ei ole maksuerisuste tegemine ilmtingimata tabuteema, aga ma ei arva, et ainuüksi sellest piisab. Kui vaadata kogu Eestit, siis välisinvestorile ei ole ta hirmsasti ahvatlev. Me ei ole enam allhankemaa, aga pole päris ka veel see, millele tehakse allhankeid. Küsimus on selles, kas me suudame selle üleminekuhüppe teha.  

Aga samas öeldakse, et Eestis pole kunagi elu nii hea olnud kui praegu. Majandus läheb üles, palgad kasvavad. Kuidas sellises olukorras on üldse Reformierakonnal võimalik Jüri Ratase valitsust kukutada? 

Suures plaanis elavad inimesed muidugi paremini kui 10 aastat tagasi. Kui viimast paari aastat vaadata, siis näeme üsna palju ohumärke. Äsja kukkusime majandusvabaduse indeksis kaheksa kohta. Töötavate pensionäride pensionid on maksustatud, hinnad on pööraselt tõusnud. Valitsus ei saa ega peagi kontrollima hindu, kuid üldine majanduskeskkond, maksupoliitika neid hindu ikkagi mõjutab. Kui vaadata kas või bensiini hinda, siis see on aktsiiside tõttu pööraselt tõusnud. Rääkimata alkoholi hindadest. 

Kui vaadata aga üldse esmatarbekaupade hindu poodides, siis need ei ole oluliselt madalamad kui mujal lääne pool Euroopas, samas kui palgad ei ole järele jõudnud. 

Kuidas loodate valijad ära veenda?

Meil on kindlasti kõige parem majandusprogramm, meil on palju tugevaid kandidaate, kellel on hea juhtimiskogemus. Ja lõpuks hakkab mõjuma Jüri Ratase valitsuse hajusus ja ebamäärasus. 

Kas teil on programmis midagi sellist, millest valimiste eel väga palju ei räägita, kuid riigis tuleks see ära teha?

Mulle alati igavana tunduv teema: maksude selgus, lihtsus ja õiglus. Mida praegune valitsus kokku tulles tegi? Nad ütlesid, et seisak on vaja murda. Siis nad muutsid hästi töötanud maksusüsteemi kiirustades ja osaliselt. Olen valmis arutlema selle üle, kas Eesti maksusüsteemi tuleks remontida. Näiteks on väga kõrged tööjõumaksud, mis takistavad töökohtade loomist. Aga pole võimalik teha paari kuuga maksusüsteemis muudatusi, ette nägemata kõiki tagajärgi. Keerata kõik segamini ja siis loota, et asi läheb paremaks. Ei lähe ju.

Teie keeraksite siis selle maksureformi tagasi?

Päris tagasi ei keeraks. Me oleme päri näiteks 500eurose tulumaksuvabastusega, aga kõigile. Ja seda tuleks teha. Maksundus peab olema lihtne, arusaadav ja initsiatiivikust toetav, mitte karistav. Ja Eesti peaks ennast palju paremini turundama väljaspool, et leida investoreid ja veenda neid.

Kas ettevõtja Indrek Neivelti pakutud idee IT-kõrgkooli rajamisest Ida-Virumaale on tõsiseltvõetav? 

Mulle see mõte meeldib. Kui panna see mingisse tasuvustabelisse, siis tundub, et ei tasu ära. Aga Eesti riik ei tasu ka end ära, kui sellele puhtmajanduslikult mõelda. See on tahtmise küsimus. Olen veendunud, et sellised asjad on vajalikud. 

Aga meil ei jätku tudengeid praegustelegi ülikoolidele. Meil on igal pool inimeste puudus, alates arstidest, lõpetades ehitajatega, mida püüame korvata Ukrainast ja mujalt ida poolt tulevate inimestega. Kas teie toetate idapoolse migratsiooni jaoks väravate laiendamist? 

Siin on Ida-Viru probleem natuke teistsugune kui ülejäänud Eestis. Ma ei taha kuidagi kritiseerida Narva või Virumaa kolledžit. Aga häda on selles, et sageli nad dubleerivad teisi. Ent peaks mõtlema natuke spetsialiseerumise peale ja seal võiks olla mõned erialad, mida ainult siin kõige kõrgemal tasemel õpetatakse.  Ida-Viru puhul möönan, et siin on erikohtlemist tarvis regiooni spetsiifika tõttu. 

Mida te arvate Kohtla-Järve gümnaasiumi rajamise umbsõlmest, kus ühed nõuavad täiseestikeelset õpet, teised jälle ka nn 60/40 süsteemi säilimist ja samal ajal on ministeerium nagu kits kahe heinakuhja vahel ning passib?

Ühest küljest on kahju, et see tüli on valimiskampaania ajal käima läinud. Eesti riigi olemasolu mõte on eesti keele ja kultuuri arendamine ning kõigile kodanikele eestikeelse hariduse pakkumine peaks see ka olema. Minu meelest oleme me liiga kaua venitanud eestikeelsete gümnaasiumide arendamisega ka Ida-Virus. Kui praegu on see võimalus olemas, siis riigigümnaasiumi loomisega tekitada olukord, kus Kohtla-Järvel ei ole enam üldse eestikeelset gümnaasiumi, oleks täiesti lubamatu. 

Nii palju kui ma aru saan, siis haridusministeeriumi ametnikud on tulnud välja küllalt mõistliku plaaniga ja aru saanud, et nii ei saa, et läheme teeme lihtsalt 60/40 ja küll need eestlased kuidagi seal ka ära elavad. See on mõistlik plaan, et need, kes lähevad gümnaasiumisse, alustavad õpinguid sada protsenti eesti keeles, kes on 11. ja 12. klassis, saavad 60/40 süsteemi järgi lõpuni õppida, sest neil on tõesti selleks õigustatud ootus.

Minu mulje pole sugugi see, et hoiakud jagunevad eesti- ja venekeelse kogukonna vahel, tegelikult on siin ka suur osa vene peresid, kes ütlevad, et mis te mökutate selle eestikeelse gümnaasiumihariduse sisseviimisega, ammu oleks pidanud seda tegema. 

Olles siin näinud haridusprobleeme, olen kindel, et siia õpetajate leidmiseks on vaja maksta neile lisatasu − ehk isegi 50 protsenti palgalisa. Et inimestel tekiks huvi siia elama tulla, seda enam, et Ida-Virumaal on praegu kinnisvara hinnad ja elu palju odavamad kui pealinnas. 

Oma valimisplatvormis lubate ajakohastada Ida-Viru tegevusprogrammi. Mida teie arvates seal siis muuta tuleks?

Kogu see hariduse teema on väga oluline. Ei ole mõtet rääkida kestlikust arengust ilma haridusprogrammita. Palju räägitakse seal ainult kergemast tööstusest, aga samal ajal on taustaks kogu aeg jutt Põxitist. Kuid põlevkivi- ja energeetikatööstuses töötab 3000 inimest. Tööstus koos põlevkivikeemiaga − seda tuleb arendada. 

Aga sellest on kogu aeg räägitud, miks see kõik nii vaevaliselt edasi liigub?

Investeeringute saamine üleüldse on tänapäeval keeruline, aga mingisuguse erikohtlemise abil peaks see olema võimalik. Välisinvestori jaoks on ka kogu rahvusvaheline julgeolekuolukord oluline. Mitte eriti informeeritud investor mõtleb: Narva − kahtlane. Vene piiri ääres, iga kahe nädala tagant kirjutatakse kusagil: kas Narva on järgmine? Jne.

Aga võib-olla ka Eesti investor mõtleb nii?

Eesti investor on ehk kunagi nii mõelnud, ehkki kindlasti mitte nii utreeritult, et kaotan oma investeeringu, sest toimub invasioon üle piiri. Aga seda hoiakut on olnud, et Ida-Viru... mine tea, kas see on ikka turvaline. 

Läbi aegade on kasutatud ka seda retoorikat, et me peame hakkama Venemaaga paremini läbi saama. Kas Eestil on selleks võimalik üldse midagi teha, kui mäng käib nagunii üle meie peade?

Mul ei oleks midagi selle vastu, nagu ka kellelgi teisel, kui saaksime Venemaaga hästi läbi, ja täitsa võimalik, et kunagi see päev tuleb. Kuigi ajaloos ei ole ette näidata aega, kus oleksime väga pikalt Venemaaga läbi saanud − nad on ikka kas meid okupeerinud või proovinud seda teha. Aga on olnud head majandussuhted näiteks Hansa Liidu aegadel ja tuleb kindlasti ka tulevikus seda aega, kui meie majandussuhted lähevad heaks. Sellisel perioodil on Ida-Virumaal loomulikult tohutud eelised ja selles oleks suur potentsiaal. Kuid kõik saavad aru, et väga vähesel määral sõltuvad need protsessid meist. Eelkõige ikkagi Kremlist ja rahvusvahelistest protsessidest. Seetõttu pole sellele lootusele mõtet Ida-Viru majandusprogrammi püsti panna. 

See, et Ida-Viru on Euroopa Liidu idapiir, on juba eelis. Siin oleks ruumi suuremalt mõelda. 

Näiteks?

Räägime sellest, et tahame kahekordistada liitlaste kohalolekut Eestis. Meil on praegu üle 1000 briti sõduri Tapal. Kui see õnnestub ellu viia, siis üks lahingugrupp Jõhvis elavdaks majandust ja muudaks ka demograafilist pilti ilmselt tulevikus.  

Me kõik muretseme, et Vahemerel on Euroopa Liidu piir halvasti kaitstud, Frontex [Euroopa piiri- ja rannikuvalve − toim.] ei tee tööd ja peame sinna panustama. Aga siin on võimalik igasugust piirialast tegevust õppida, õpetada, harjutada ja praktiseerida. Nii et mingi Frontexi osakond võiks olla Narvas. Euroopa Liidu bürokraatia on nii tohutult suur, et kui osata õigesti küsida ja asi ära planeerida, siis on see võimalik. Ida-Virumaa on Euroopa Liidu jaoks üks strateegiline punkt. Rahvusvaheline kohalolek siinkandis annaks värsket õhku tohutult palju juurde ja tooks siia ostujõulisi inimesi. 

Aga kui oleksite kusagil Narvas Rugodivi kultuurimajas saalitäie rahva ees ja peaksite vastama küsimusele, milleks meile siia veel 1000 NATO sõdurit, kas me valmistume sõjaks Venemaaga, siis mida vastaksite? 

Me valmistume rahuks Venemaaga. Selleks meil neid sõdureid ongi tarvis. Sõda tuleb pigem siis, kui neid siin ei ole.