Riigikeelne gümnaasiumiharidus avab mitmed ihaldusväärsed uksed

Mare Roosileht, Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži arendusdirektor Foto: Erakogu

Mõnikord on avaldatud imestust, miks on Eestis nii vähe muudest rahvustest pärit tipptegijaid ametnike, poliitikute või kultuuritegelaste hulgas. Aga mis ühendab nii erinevaid isiksusi nagu lauljat ja näitlejat Tanja Mihhailovat, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeest Jevgeni Ossinovskit, rahandusministeeriumi asekantslerit Dmitri Jegorovit või kultuurikorüfeed David Vseviovi? Jah, kõik nad on omandanud suurepärasel tasemel eesti keele oskuse ning on seetõttu Eesti ühiskonnas igaüks oma valdkonnas edukad ja tunnustatud.

Just eesti keele heal tasemel valdamine on meie ühiskonnas vene või muu koduse keelega noorele pilet edukaks erialaseks karjääriks. Kuna eesti keel pole grammatiliselt mitte eriti lihtne, siis mida varem muukeelsed noored riigikeele selgeks saavad, seda ladusamalt lähevad neil tulevikus õpingud ja tööalane karjäär.

Virumaa kolledži arendusdirektorina näen iga päev, kuidas noortel, kes pole gümnaasiumi lõpuks omandanud eesti keele oskust, on väga raske kui mitte võimatu saada heal tasemel kõrgharidust ning paljud langevad seetõttu ülikoolist välja juba esimesel õpinguaastal. Tehnilise kõrghariduse omandanud noorte staatus tööturul aga tõuseb, kui nad valdavad kolme keelt: eesti, vene ja inglise. Just Ida-Virumaal tegutsevad tööstusettevõtted pakuvad noortele konkurentsivõimelist palka ning suurepäraseid karjäärivõimalusi kogu Euroopa Liidu ulatuses. Selleks, et mis tahes edukas ettevõttes karjääri teha, on esmaseks eelduseks riigikeele oskus. On väga kurb, kui vene noored teadvustavad eesti keele valdamise olulisust alles siis, kui muidu väga heal tasemel kõrgharidus on omandatud.

Just eesti keele heal tasemel valdamine on meie ühiskonnas vene või muu koduse keelega noorele pilet edukaks erialaseks karjääriks.

Just sellest vaateviklist on ka meie venekeelsele kogukonnale oluline, et tänavu sügisel Kohtla-Järvel tööd alustav riigigümnaasium hakkaks kohe pakkuma õpet riigikeeles. Olen veendunud, et ka venekeelsete koolide 9. klassi lõpetavad õpilased soovivad saada kvaliteetset kõrgharidust ning teha edukat karjääri Eestis või Euroopa Liidus. Arvestades seda, et kõrgharidus on Eestis kas eesti- või osaliselt ingliskeelne, on heal tasemel eesti keele oskus üks olulisi eeldusi, et olla tulevikus tööjõuturul konkurentsivõimeline. Uue gümnaasiumi 11. ja 12. klassidesse õppima asuvatele ning riigikeelt vähesel määral oskavatele õpilastele pakutakse tuge eesti keele lisatundide, väikeste õpperühmade, lõimitud aine- ja keeleõppe ning keelekümbluslike ürituste korraldamisega. Tugiisikuid vajavad kindlasti ka venekeelsete koolide lastevanemad, et selgitada, mida tähendab aineõppe ühitamine keeleõppega ning kuidas tagatakse nende lastele väga heal tasemel gümnaasiumiharidus.

Iseenesest mõista  on ka Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi õpilased ning nende vanemad huvitatud, et noored saaksid jätkata samal tasemel hariduse omandamist oma kodukandis. Selle õiguse tagab neile juba Eesti Vabariigi põhiseadus, mistõttu on meie riigi  haridust korraldavate ametnike kohustus kindlustada neile eestikeelne ja eestimeelne gümnaasiumiõpe. Eri rahvusest noorte igapäevane suhtlus aitab kaasa ka eesti emakeelega noorte vene keele oskuste parandamisele.

Hirmul, et eestikeelses gümnaasiumis kaoks venekeelsetel õppuritel ära identiteet ning rahvuskultuur, pole alust. Loodavas gümnaasiumis toetatakse kindlasti vene emakeelega õpilaste emakeele, vene kirjanduse jm õppimist. Õppekavades saavad au sees olema nii Tammsaare ja Pärt kui ka Tšehhov ja Tšaikovski. Julgen Kohtla-Järve eesti kogukonna nimel kinnitada, et peame jätkuvalt lugu venekeelse elanikkonna kultuuritraditsioonidest, kirjandusklassikast ning enesemääratlusest.

Praegu oleme olukorras, kus Kohta-Järve riigigümnaasiumi õppekavad ja pedagoogide kaader on kinnitamata, sest haridus- ja teadusministeeriumist on tulnud järjestikku vastuolulisi sõnumeid. Kui jaanuari lõpus kinnitati, et uus riigigümnaasium tuleb täielikult eestikeelse õppega, siis veebruari keskpaigas räägitakse juba 60:40 variandist. See olukord on tekitanud suurt ebakindlust nii eesti- kui ka venekeelsete õpetajate hulgas.

Tegelikult on eestikeelset riigigümnaasiumi vaja kõikidele Kohtla-Järve elanikele. Meie ühine eesmärk on tagada, et siit sirguksid eri rahvusest tarmukad noored, kes suudavad arendada elu kodukandis ning olla konkurentsivõimelised nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tööturul. Kohtla-Järve vajab haritlasi, kes omandavad ja jagavad teadmisi ühises inforuumis, suudavad olla ettevõtlikud ja innovaatilised ning teha ühiskonnateadlikke otsuseid.

Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti.