Keskerakond lubab jagada kodakondsust ja võidelda perevägivallaga

Keskerakonna esinumber Ida-Virumaal Yana Toom ütleb, et võib kaaluda europarlamendist loobumist, kui talle pakutakse uues valitsuses ministrikohta. Riigikogu liikme amet teda ei huvita. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Keskerakonna esinumber Ida-Virumaal Yana Toom kinnitab, et ta võib Euroopa Parlamendi saadiku kohast loobuda, kui talle pakutakse tulevases valitsuses ministrikohta. Ta tunnistab ka, et Keskerakond on Ida-Virumaa kohalikele võimumeestele oma kaubamärki aastaid frantsiisinud, kuid nüüd on aeg muutusteks. Selle intervjuu käigus muudab Toom ka oma seisukohta Kohtla-Järve eestikeelse gümnaasiumi küsimuses.

Teeme kõigepealt selgeks, kas teil on plaanis üldse riigikogusse minna või teete nagu eelmisel korral, et rahvas valib Yana Toomi, aga saab suhteliselt halli saadiku Dmitri Dmitrijevi, kes on tuntud vaid selle oma purjuspäi tehtud autoralli poolest.

Alustaksin Dmitri Dmitrijevist. Ta pole sugugi hall saadik. Ta tegi lollust, vastab tõele. Mul on büroo, kus töötavad juristid, ja aeg-ajalt me teeme meie riigikogu fraktsioonile seaduste muutmise ettepanekuid ning Dima kaudu oli seda väga hea ja efektiivne teha. 

Nii et on hea tööloom, kes avalikkuses eriti silma ei paista?

Jah, ta pole see, kes viskab saltot, aga tegelikult on ta päris korralik saadik. Annaks jumal rohkem selliseid. 

Mis puudutab minu plaane, siis esialgu ma ütlesin, et riigikokku ma ei lähe, sest lihtliikme roll ei paku mulle huvi. Ma olen seal juba olnud. Aga viimasel ajal oleme rääkinud kolleegidega erakonnas ja kategooriliselt ma praegu ära ei ütle. Milliseks see pilt pärast valimisi kujuneb ja kellest mis sõltuma hakkab, seda me praegu ei tea. 

Ma ei välista midagi, aga ma saan aru, et selleks, et Yana Toom saaks kaitseministriks, peaks ühiskonnas olema teistsugune konsensus kui praegu.

Aga milline pilt teile sobiks, et jääda?

Mulle sobiks ministrikoht.

Missugust ministrikohta te igatsete?

Ma ei igatse ühtegi ministrikohta. On neid kuhu ma ei sobi, sellest annan ma endale aru. Ma kujutan ette, et kui keegi tuleb välja ja ütleb, et Yana Toom on nüüd kaitseminister, siis kutsuks see esile teravaid reaktsioone. Ma olen õpivõimeline, suudan süsteemselt töötada ja oskan ennast ümbritseda inimestega, kes jagavad asja. 

Nii et mis ministeerium siis teile sobiks?

Ma ei hakka praegu rääkima, mis ministeerium.

Aga miks mitte kaitseministriks? Te ise välistate selle? 

Ma ei välista midagi, aga ma saan aru, et selleks, et Yana Toom saaks kaitseministriks, peaks ühiskonnas olema teistsugune konsensus kui praegu. Miks ma pean hakkama praegu enne valimisi sellist käkki oma erakonnale keerama? 

Nii et te möönate, et ühiskonnas on teist selline kuvand, et te olete natuke justkui julgeolekuoht?

Mis tähendab, mina möönan? See on see, millega tehakse valimiskampaaniat, muu hulgas ka siin, Ida-Virumaal. See on see, millega Reformierakond siin kogu aeg ringi käis ja rääkis, et kui Yana Toom on eurovalimistel number üks, siis me teame väga selgelt, kelle huve esindab Keskerakond jne.  Nii et miks ma peaks siin õli tulle valama?

Aga te olete üks väheseid Eesti poliitikuid, kes käib Venemaa riiklikes telekanalites esinemas ja pärast seda siin alati arutatakse, kas Toom nüüd ütles midagi Eesti-vastast või mitte.

Ma pole mitte kunagi midagi Eesti-vastast öelnud. Seda teavad isegi minu vaenlased. 

Miks te seal siis käite?

Kas te arvate, et ma peaksin seal käima Eestit kritiseerimas või?

Miks keegi teine ei käi, aga teie käite?

Sest neid ei kutsuta. 

Miks?

Sest seal peab olema inimene, kellel on kindel positsioon, kes jagab asja ja suudab ennast väga hästi, väga lühidalt ja vahel päris agressiivselt heas vene keeles väljendada. Nendes talk-show'des esinemine on olnud mulle päris hea kool.

Aga valmistute nendeks ikka korralikult, mitte pole see puusalt tulistamine?

Muidugi. Ma lähen homme [intervjuu on tehtud 16. veebruaril] ja mul on terve telefon täis memosid ning isegi kui räägin seal kõigest viis minutit, siis ma ikka tean, mida räägin.

Kui teate, et teie vastas on Žirinovski, kas siis põlv väriseb ka?

Ei, muidugi mitte. Žirinovski lööb mulle kogu aeg külge, talle meeldivad väga mu kleidid. 

8 KÜSIMUST 

• Mitu häält Yana Toom valimistel saab?

Ma ei tea. Keskendun võidule, kuid prognoose ei tee. 

• Kui palju saab Keskerakond hääli Ida-Virumaal? 

Eelmine kord saime 59 protsenti häältest ja oleks rumal, kui vähem ütleksin.

• Kui palju Keskerakond Eestis hääli saab? 

Sihiks on 33 kohta riigikogus.

• Kui suur on keskmine brutopalk Ida-Virumaal nelja aasta pärast? 

Tahaksin, et see oleks vähemalt 80 protsenti Tallinna keskmisest palgast.

• Kui palju maksab keskmiselt korteri ruutmeeter Kohtla-Järvel nelja aasta pärast? 

Tahaksin, et oleks 250 eurot.

• Kes on Ida-Virumaa kõige mõjukam poliitik? 

Kui uskuda Eesti Päevalehe reitinguid, siis ilmselt Yana Toom. 

• Mis on olnud viimase nelja aasta olulisemad Ida-Virumaad nii positiivselt kui negatiivselt mõjutanud sündmused?

Arvan, et kultuuripealinna idee ja kõik sellega seonduv. Olin algul väga skeptiline, kui president läks Narva. Mulle president ei meeldi, aga see oli väga positiivne algatus. Esimest korda nägin kohalike hoiakust, kuidas nad tunnetasid, et nad on omaks võetud. See oli väga tore ja väga kahju, kui me praegu selle [kultuuripealinna] kaotame. Sest see on laine, millel annaks veel purjetada.

• Mis on teie lemmikpaik Ida-Virumaal? 

Mulle meeldib väga Toila, just koolimaja piirkonnas, kus on park ja pankrannik.  

Te juhite Keskerakonna Narva osakonda ja suur osa Narva osakonnast on nüüd teie juhtimise ajal erakonnast plehku pannud. Kuidas nii on juhtunud?

See ei ole suur osa...

Aga kahtlemata mõjukas osa.

Seal oli ju nii, et nad [osa Narva volikogu Keskerakonda kuulunud liikmeid − toim.] said kuriteokahtlustuse. Jüri Ratas ütles väga otsustavalt, et see on korruptsioon ja korruptsioonil pole Keskerakonnas kohta,  mis on tõsi, selleks ei peaks erakonnas kohta olema.

Minu seisukoht oli, et see on ainult kahtlustus ja kahtlustuse eest ei ole võimalik ennast kaitsta ning me veel ei tea, kas nad saavad süüdistuse või ei. Aga siis oli erakonna juhatuse otsus, mis pandi hääletusele ja millele mina olin vastu, et teeme neile ettepaneku lahkuda volikogust ja [linnaettevõtete ning -asutuste] nõukogude liikmete kohalt, kuni see asi laheneb. Nad valisid teise tee. Siis oli õrn kokkulepe, et jääme neutraalseks, vaatame, kuidas asi laheneb, ja siis liigume edasi.

Siis nad alustasid sisuliselt sõda, mille eest olen neile väga tänulik. See tähendab, et mina oma osa kokkuleppest samuti täitma ei pea. 

Te olete olnud üsna kriitiline selle suhtes, mida Keskerakonnast lahkunud praegune Narva võim teeb.

Minu büroo teeb vastuvõtte Eesti eri paikades ja Narvas oli 90 protsenti inimeste kaebusi seotud linnavalitsuse tegevusega. Kas ei saa mingit toetust, kaldteed või invataksot, ühesõnaga miljon probleemi. Paned paberid kokku, saadad linnavalitsusse ja palud, et kuulge, lahendage ära. Sealt vastatakse: jaa-jaa. Aga midagi ei juhtu. Ühel hetkel mõtled, et kuidas nii. See on ka põhjus, miks ma ei kandideerinud seal kohalikel valimistel, kuigi mind väga paluti seda teha. Sest kui sa näed selgelt, et sind lihtsalt kasutatakse logona ära, siis see mulle ei sobi.

Kuid see süsteem on seal ju tekkinud eelnevate aastate jooksul Keskerakonna vaikival toetusel. Kuidas see on võimalik?

Kahjuks vastab see tõele. Seal on tõesti aja jooksul tekkinud selline frantsiis − kasutati ära erakonna logo. Selleks oleks võinud olla iga teine erakond.

Kas Kohtla-Järvel on lood teistmoodi?

Ma ei oska öelda. Õnneks. Sest ma olen Narva piirkonna juht. Narva kohta tean ma palju rohkem kui Kohtla-Järve kohta. 

Aga oma arvamus teil on Kohtla-Järve kohta?

On. Arvan, et praegu pole ilma soome kelguta võimalik seal linnas liikuda, aga ega Tallinnaski lood paremad pole. 

Soome kelk on ju muude jamade kõrval marginaalne probleem. 

Vaadake, kui inimesed annavad saadikutele oma hääle, järelikult nad toetavad neid. Sest tänapäeval pole ju võimalik kontrollida seda, kuidas inimesed hääletavad. Ma olen kuulnud neid hirmujutte, et Narvas Voronov kontrollib, kuidas sa hääletad. Kuidas see praktiliselt tehtav on, öelge mulle.

Selle nime te ütlesite praegu välja. Kas teiegi olete veendunud, et Narva vee-ettevõtte juht ja volikogu liige Aleksei Voronov on see mees, kes sisuliselt ainuisikuliselt Narva linna juhib?

Sisuliselt jah.

Kuidas üks mees suudab niimoodi kontrolli all hoida tervet linna? Kas tal on mingid erilised võimed?

Arvan et ei, ja usun, et see lõpeb varsti. Probleem on selles, et Narvas on vähe inimesi, kes oskavad eesti keelt, ja nii-öelda suhtlus pealinnaga käib alati kellegi kaudu. Ja see keegi, kes töötab seal [Narva võimu juures] eestlasena, võib seda infot natuke moonutada ning see aitab võimul püsida sellel, kes seda kanalit kontrollib.  

Aga mis saab edasi? 

Edasi saab see, et kolm erakonda − sotsid, Eesti 200 ja Keskerakond − panevad seljad kokku ja kukutavad nad võimult.

Järgmistel kohalikel valimistel?

Võib-olla varem. Mina leian, et kogu selle jama eest vastutab personaalselt Aleksei Valentinovitš [Voronov]. Ma ju räägin seal [Narva võimuga seotud] inimestega  ja nad saavad väga hästi aru, mis toimub. Ma ei hakka siin neid nimesid nimetama, muidu nad lastakse homme töölt lahti. Nad on selle toiduahela osad ja kõik see pole lihtne. Mul on praegu kaks erakonna piirkonna juhatuse liiget, kes töötavad linnasüsteemis, ning praegu lähevad nende osakonnad koondamisele ja tean, et need inimesed jäävad kuu aja pärast töötuks. 

Ma tean, et Tarmot [Narva linnapead Tarmo Tammistet − toim.] ootab umbusaldusavaldus, kuna ta ei lahkunud erakonnast. See on nagu uljastel 1990ndatel.

Kas teate seda ka, et Keskerakonda kuuluvast Martin Repinskist võib saada uus Narva linnapea?

Olen kuulnud. Kuigi seal on ka teisi soovijaid.  

Repinski oli eelmiste riigikogu valimiste ajal teie õpilane, võiks öelda. 

Me kõik otsime erakonda uusi särasilmseid inimesi. Teate ju, kuidas tehakse erakonnas häälterekordeid...

Kuidas siis?

Erakonnas on üks täht, nii-öelda rokkstaar, ja teised on suhteliselt tundmatud taustategijad.

Nagu jalgpallimeeskond, kus igaühel on oma positsioon?

Ei, see meeskonnavärk tuli rohkem Ratase ajal erakonda. Mitte kunagi pole Keskerakond teinud kampaaniat teistele − see oli alati suunatud pigem ikkagi Edgarile [Savisaarele]. Kõik teised rabelesid, kuidas said. 

Üritasin leida uusi inimesi ja leidsin Martini ja ta oli tegelikult väga hea. Aga kui tal juhtus see jama ministriks olemise ajal [Repinski jäi vahele pettusega, kus ta välismaalt toodud kitsejuustu müüs siin enda kitsefarmis toodetu pähe, ja pidi tagasi astuma põllumajandusministri kohalt], siis − mis seal salata − mina olin juhatuses üks vähestest, kes ütles talle, et astu tagasi. 

Miks?

Sest ma olen endine ajakirjanik ja oskan infot koguda ning teadsin, et seal on jamad. Ta astus tagasi ja tublisti tegi. Usun, et sellega ta päästis ennast. Mitte sellest, et välja tulevad mingid jamad, vaid sellest, et ta ei pidanud keerutama, ja ta jäigi puhtaks. 

Keskerakonna kandidaadid konkureerivad Ida-Virumaal eelkõige omavahel. Kas tunnetate seda?

Minu roll on seda ära hoida, nii palju kui saan. Omavaheline konkurents, usun, püsib viisakuse piires.  

Mis on teie lubadustest need, millest te mingil juhul ei tagane, kui läheb koalitsioonileppe koostamiseks?

Perevägivald − see on teema, millega pole Eestis tegeldud.

No ikka on tegeldud.

Meil on see paradigma, et me aitame naisel lastega, keda pekstakse, kodust põgeneda varjupaika, kuni sellel idioodil [mehel − toim.] saab raha otsa ja ta saab kaineks ning siis võib naine tagasi minna. See ei ole normaalne. Tuleb viia ikka vägivallatseja ära. Praegu meil tehakse seda projektipõhiselt mõnes omavalitsuses. 

Ja veel on vaja seadust, mis seda reguleerib. Leedus võeti see seadus vastu ning perevägivald vähenes 35 protsenti.  Meil rõhutakse lepitamisele. Kui naine on 35 korda peksa saanud ja 36. korral läheb politseisse, pole seal enam midagi lepitada. 

Mis veel on teile oluline?

Kodakondsus kõigile mittekodanikele, kellel pole seadusest tulenevaid piiranguid. 

Paljud ei tahagi, sest halli passiga saab viisata Venemaale.

Viisa ei ole nii kallis. Aga Eesti passiga saab reisida 153 riiki, lisaks Schengeni riigid. Halli passiga 15 riiki, pluss Schengen. 

Mis teil vene kooliga seoses plaanis on?

Vanematele peab jääma valik, kas nad panevad lapse eestikeelsesse kooli, venekeelsesse kooli või kooli, kus õpivad eesti ja vene lapsed koos. Sest see, mida taotlevad praegu mõned teised erakonnad, see on eestikeelne kool venelastele eraldi. 

Aga mis saab Kohtla-Järve eesti koolist? 

Ma ei saa aru, milles on siin konflikti koht. Kas see, et ühes ruumis ei taheta olla?

Probleem on selles, et ei jää eestikeelset gümnaasiumi.

Vabandage, kui riiklikus gümnaasiumis on eestikeelne suund, kas seda võib kirjeldada nii, et siia ei jää eestikeelset gümnaasiumi?

Küsimus pole selles, mis keeles räägitakse tundides, vaid kogu keelekeskkonnas, mis keeles räägitakse koridorides, sööklas, kooliüritustel... 

Kas ei taheta olla ühes majas venelastega?

Asi on proportsioonihirmus. Te räägite ju kogu aeg, et vähemuste huvide eest tuleb seista. Siin piirkonnas on eestlased vähemuses.

Aga mis on halba selles, et jääda vähemusse?

Teie programm toetab ideed rajada Narva Paul Kerese nimeline IT-kolledž. Mida see tähendab?

Seda, et selleks leitakse raha ja see pannakse füüsiliselt püsti, sinna tuuakse õppejõud ja hakkab reaalne õpe. Eesti riik on kaotamas oma digiriigi kuvandit. Kui käime ringi ja räägime, et meil on digiriik, siis tegelikult oleme Euroopa Liidus oma digioskustelt 9. kohal. Uuringud näitavad, et 25 aasta pärast kaob Euroopa Liidus  30 protsenti olemasolevatest töökohtadest. See tähendab, et peame oma digihariduselt jõudma nii kaugele, et kasutaksime nutiseadmeid eesmärgipäraselt, mitte mänguasja või kirjutusmasinana. IT-kolledž oleks väga hea koht, kus sellist väljaõpet anda. 

Kui suur alampalk praegu Eestis on?

540 eurot?

Kui palju te neli aastat tagasi lubasite?

Ma mäletan, kes lubas, see ei olnud mina.

Teie erakond lubas. Lubas 1000 eurot.

Opositsioonis olemine muudab sind sõnakaks ja sa lubad ikka suure suuga. See on sama, mis praegu käib EKREga.

Kas see on see koht, miks te loobusite nüüd e-valimiste kritiseerimisest? 

Me kritiseerime teistmoodi. Ega omletist mune saa ja pole mõeldav, et me nüüd keelame e-valimised. Seda enam, et praegu pole võimalik ilma soome kelguta valimisjaoskonnanigi jõuda. 

Kas on midagi, mis tuleks nelja aasta jooksul kindlasti ära teha, kuid millest väga kõvasti ei räägita, kuna see ei too hääli?

Ikkagi kodakondsuse küsimus. Meil oli Sillamäel debatt, kus oli saalis umbes 80 kooliõpilast. Tekkis küsimus, kui paljud tulevad tagasi pärast hea hariduse omandamist. Üks tõstis käe. Seejärel küsisin, kui paljudel on Eesti kodakondsus. Pooled tõstsid käe. Kui sa pole oma kodus justkui kodus, siis sul pole ka põhjust siia tagasi tulla.  

Kui te suhtlete praegu inimestega, siis mida nad kõige rohkem Eesti poliitikutelt ootavad?

Töökohti.

Mida teha?

Riik ei saa teha töökohti. Ta saab elavdada majandust, luua eeldused selleks, et töökohad tekivad. Ida-Virumaa ettevõtjad ei küsi mingeid toetusi, need arvud on masendavad, kui vähe siit tuleb taotlusi. Siin peab riik võtma käest kinni, aitama ja näitama ettevõtjatele, kust toetust küsida. 

Aga miks Ida-Virumaa programm vastu ootusi nii kehv välja kukkus? 

Eelmine programm koosnes lihtsalt probleemide loetelust. Suur masendav kaust ja mitte ühtegi lahendust. Praeguses programmis on vähemalt midagi tehtud. 

Mida peaks riik siin veel tegema, et anda piirkonnale arengutõuget?

Ma võtan tegelikult päris tõsiselt seda, mida te ütlesite eestikeelse kooli kohta. Ma pole mõelnud eestlastest kui vähemusest. Ma saan aru, mis on vähemuse nahas olla, ja pean ennast nüüd ümber lülitama. Kui me räägime, et eestlasi on siin vähe ja kui nad tunnevad, et siia tulla pole neil perspektiivi, siis on see ehk probleem. 

Ja see tõrjuv suhtumine kohalike poolt... Mulle öeldi Narvas: me pole küll kultuuripealinna vastu, aga kui tulevad siia Tartu inimesed, ega me seda ju ei taha. Me teeme ise ära! See on hoiak, mis takistab mujalt inimestel siia tulemist. Kui teeme programmi, et noored saavad siia soetada elamise ilma esimese sissemakseta, kui on korralikud koolid, korralik tervishoid − viimane on kahtlemata siin probleem −, siis olukord paraneb.

Kuidas te seletate tavalisele inimesele, mis on sellest kasu, kui Narva saab Euroopa kultuuripealinnaks?

Liverpool oli aastal 2008 hääbunud linn, millest kirjutati samamoodi nagu Narvast. Seal oli kaks jalgpalliklubi ja Beatles. Elanikkond kahanes, see oli kriminaalne linn ja seal käidi otsimas halbu uudiseid, täpselt nagu tänapäeval Narvas. Praegu on Liverpool üks suuremaid tõmbekeskusi. Pärast aastat 2008, kui neist sai kultuuripealinn, hakkas kasvama ka elanikkond. Imagos on tegelikult väga palju kinni. See toob kaasa ka kinnisvara hindade kasvu ja elavdab meeletult arengut, eriti sellises linnas, kus võim ja inimesed on üksteisest nii kaugele kasvanud.  See oleks kasulik kogu piirkonnale.