Eesti keelest Kohtla-Järve lasteaedades

Eha Karus, Kohtla-Järve linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik.

16. veebruaril ilmus Põhjarannikus Erik Kalda arvamusartikkel "Eesti taandumine", mis tekitas paljudes Kohtla-Järve lasteaedade õpetajates ja lastevanemates hämmingut. 

Artiklis väideti, et ühe lapsevanema sõnul toimub ühe Kohtla-Järve lasteaia eestikeelses rühmas  õppe-kasvatustegevus pidevalt vene keeles ja lisaks vaadati Venemaa-teemalist filmi. Artiklis ei olnud mainitud ei lasteaeda, ei rühma, ei õpetajat, ei lapsevanema nime. Samuti ei olnud artikli autor kontrollinud väidete paikapidavust ega olnud rääkinud teise poolega ehk siis lasteaia direktoriga. 

Sobivate eesti keelt kõnelevate õpetajate leidmine on Ida-Virumaal väga raske ja kui juhtub, et mõni õpetaja lahkub, siis on uue õpetaja leidmine suureks probleemiks.

Praeguseks on selgunud, et sellise infoga ei ole ükski lapsevanem pöördunud ühegi lasteaia direktori poole ega linnavalitsusse. Lasteaedade õpetajatelt tuli selle loo kohta palju tagasisidet ja edaspidiseks on lasteaedade töötajatel ajakirjanikule järgmine ettepanek: "Kui esitatakse selliseid suuri pretensioone kellegi töö kohta, siis tuleks kirja panna ka asutuse ja õpetaja nimi ning kindlasti ka teise poole arvamus või selgitus." Õpetajad ütlesid hinge pealt ära, et tunnevad end pärast sellist artiklit halvasti ja ebamugavalt, justkui oleks nende kõigi töö nullitud.

Sellest tulenevalt allpool mõned selgitused, kuidas korraldatakse õppe- ja kasvatustegevust koolieelsetes lasteasutustes.

Kindlasti toimub Kohtla-Järve eesti õppekeelega lasteaedades ja rühmades õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles ja filme Venemaast ei vaadata. Lasteaedade õppe- ja kasvatustegevuse aluseks on koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, mis on täitmiseks kõikidele rühmadele. Õpetaja kavandatud tegevused dokumenteeritakse õppe-kasvatustegevuse päevikus. Riikliku õppekava juures on õpetajale käsiraamatud, mis sätestavad nõuded ja selgitused õppetegevuste läbiviimise ning kogu õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise kohta.

Õppekavas ja käsiraamatus on ühe valdkonna "Mina ja keskkond"  alateemana ka teema "Teised rahvused Eestis ja lähinaabrid (Läti, Soome, Rootsi, Venemaa)" − lähtuvalt õppekavast seda teemat lastele ka tutvustatakse. 7aastane laps peab õppekava järgi teadma Eesti lähinaabreid, oskama neid nimetada ja teadma veidi ka infot nende riikide kohta. Ehk ei teadnud pahandanud lapsevanem, kes ajalehe toimetusse pöördus, et selline temaatika on riiklikus õppekavas, ja tõlgendas teisiti hetkesituatsiooni või lapse juttu sellest, mis lasteaias toimus. Kindlasti on vajalik küsimuste tekkimisel alati pöörduda õpetaja ja direktori poole. Õppekava täitmist jälgivad  ja tagavad lasteaedade direktorid ja õppealajuhatajad. Selguse mõttes tahaks lisada, et Kohtla-Järve eestikeelsete lasteaedade direktoritena töötavad eesti emakeelega ja erialase haridusega inimesed.

Lasteaia rühmad moodustab lasteaia direktor just nendest lastest, kelle vanemad on sellesse lasteaeda avalduse esitanud. Eesti kodukeelega lapsi on rohkem Järve linnaosas ja vähem, täpsemalt öeldes väga vähe, Ahtme linnaosas.  Valdavalt soovivad eesti õppekeelega rühma oma lapse panna ka kakskeelsete perede vanemad. Tõsi, on olnud lastevanemate pöördumisi, kus eesti kodukeelega lapse vanem on avaldanud arvamust, et rühmas ei peaks olema kakskeelsete perede lapsi. Siiski tuleb mõista, et kui pere koduseks keeleks on kaks keelt, millest üks on eesti keel, siis on vanemal õigus lapsele kohta taotleda eesti õppekeelega rühma.    

Kohtla-Järve lasteaedades töötavad lisaks eesti õppekeelega rühmadele (19 rühma) täieliku ja osalise keelekümbluse rühmad (26 rühma). Lähiaastatel on plaanis avada veel keelekümblusrühmi lisaks, sest soovijaid on, kuid probleemiks on sobivate õpetajate leidmine. Käesolevast õppeaastast lisandusid haridus- ja teadusministeeriumi pilootprojekti raames kokku üheksa rühma kolmes lasteaias, kus töötab lisaks rühmaõpetajatele igas rühmas üks eesti keelt kõnelev õpetaja. Lisaks on kõikides vene õppekeelega rühmades tagatud eesti keele õpe alates kolme aasta vanusest, nii nagu seadus ette näeb, eesti keele õpetajad on kõikides lasteaedades olemas.   

Sobivate eesti keelt kõnelevate õpetajate leidmine on Ida-Virumaal väga raske ja kui juhtub, et mõni õpetaja lahkub, siis on uue õpetaja leidmine suureks probleemiks. Valikuid teha saab ju nende spetsialistide seast, kes reaalselt on olemas. Nii juhtubki, et tihti on lasteaia direktoril ainsaks valikuks gümnaasiumi lõpetanu või mittepedagoogilise haridusega inimene, kes varem on töötanud muus valdkonnas. Tavapärane on ka see, et konkursile eesti õppekeelega rühma õpetaja ametikoha täitmiseks ei laeku ühtegi avaldust.

Kindlasti ootavad lasteaedade õpetajad ajakirjanduselt lugupidavat suhtumist nende töösse, enamik õpetajatest on siiski erialase haridusega ja suure töökogemusega ning südamega oma tööd tegevad õpetajad. Nende hulgas on eesti keelt kõnelevad õpetajad, kes (nagu kirjutas Erik Kalda oma artiklis) siin maakonnas päriselt päevast päeva eesti keelt ja kultuuri hoiavad.

Kõik need õpetajad tundsid nimetatud artiklit lugedes end puudutatuna, sest artiklist jäi avalikkusele mulje, et Kohtla-Järve linnas toimub eesti õppekeelega rühmade ja nende õpetajate tegevuses midagi lubamatut. Nii see kindlasti ei ole.