Rahvaküsitlus Jõhvi ümbernimetamise küsimuses on läbi, igaüks võib selle tulemusi hinnata enda huvides.
Pidage hoogu, vallavanem! (2)
Mina olin ja olen ümbernimetamise vastu, olen lähtunud lihtsast põhimõttest, et asja vorm peaks vastama sisule. Kui omavalitsuses on üks linn ja kaksteist küla, siis tema nimeks juba arusaadavuse huvides peaks olema vald. Ei ole loomulik, kui linnanimelises omavalitsuses on veel üks sama nimega linn ja 12 küla.
Kahju on järgmisest vallavanemast, kes peab Martin Repinski keedetud suppi − tühi rahakott, lõhenenud rahvas − helpima.
Ei meeldinud mulle ka vallavanema selgitus, et kuna linnas elab palju rohkem inimesi, siis peakski omavalitsuse nimi olema linn, et kellel jõud, sellel õigus. Hoolimatust maainimeste vastu näitas ka see, et küsitlus viidi läbi ainult linnas, vallavanem ei viitsinud kordagi minna ka küladesse oma seisukohti põhjendama.
Rahvaküsitlust pean ma arutuks aja- ja seega ka raharaiskamiseks. Küsitluspunktides pidid hääletuse läbiviijad olema 93,5 tundi, kohal pidi olema 5 liiget, see on kokku 467,5 tundi. 19 päeva jooksul olid vallaametnikud 467,5 tundi küsitluspunktides ja ei tegelenud oma igapäevase tööga, aga kogu selle aja said palka.
Tegelikult läks aega veel rohkem. Kogu ettevalmistus (korra väljatöötamine, nimekirjade koostamine jne), kodus hääletamine, tulemuste kindlakstegemine, väljapoole vallavalitsust kohale sõitmine, seal enda sisse seadmine ja pärast töökohta tagasi tulemine − need on veel lisaks kümned ja kümned töötunnid. Tuleb välja, et viis inimest võis kogu aeg tegelda hääletuse korraldamisega, seega need viis inimest on vallavalitsuse tegelike tööülesannete täitmisel liigsed, järelikult tuleb nad lahti lasta ja vald võib nende palgaraha kas või tänavate puhastamiseks kulutada.
Algusest peale on mind huvitanud küsimus, miks meie vallavanem selle ümbernimetamisega üldse tegelema hakkas. Ma ei ole märganud teistel erilist huvi selle küsimuse vastu, isegi Martin Repinski lähemad võitluskaaslased Eduard East, Max Kaur ja teised toetasid seda algatust vaid mokaotsast. Liikumas oli igasuguseid vandenõuteooriaid (näiteks ettevalmistus ühinemiseks Kohtla-Järvega). On arvatud, et vallavanem mõtles asja välja valimiskampaania tegemiseks. Ma arvangi, et "tark" poliitik Repinski kasutas rahvaküsitluse enda kasuks lihtsalt ära. Vallavanema põhjendust, et ümbernimetamine tõstab Jõhvi mainet, ei pea ma tõsiseltvõetavaks.
Jõhviga ei juhtu midagi, kui ta linnaks ümber nimetatakse, ei juhtu temaga ka siis midagi, kui ta endiselt vallaks jääb. Aga vallavanem võitleb ikka linna nime eest, kuigi isegi seadus ei võimalda ümbernimetamist. Rahvas näitas küsitlusel ka, et teda eriti see nime küsimus ei huvita. Vallavanem ei jäta ikka jonni. Minu arvamus on, et meie vallavanem on väga edev ja ta tahab oma vallavanema ajast märgi maha jätta, et tema oleks mees, kelle valitsemise ajal Jõhvi linna nime tagasi sai.
Edevus ei ole lõpuni negatiivne omadus, kõik avaliku elu tegelased on vähemalt natuke edevad, aga kui see tegevuses valdavaks saab, võib see valla elu takistama hakata. Jõhvi Teatajas antud intervjuus rõhus vallavanem sallivusele, kuid tema enda teod on lõhestavad. Lojaalsusel põhinev personalipoliitika (juhtivad kohad ainult omadele), lõputu rahaloopimine (noorteparlament, reservfondi suurendamine, naisteklubi rahvusvaheline konverents jne), valla iga hinnaga linnaks ümbernimetamise katsed ei ole ühendavad tegevused.
Siit ettepanek pensionäridele − tehke vanade parlament; ettepanek kõigile MTÜdele − kutsuge sõbrad välismaalt külla ja raha kõigeks küsige vallavanemalt.
Pidage hoogu, vallavanem! Kahju on järgmisest vallavanemast, kes peab Martin Repinski keedetud suppi − tühi rahakott, lõhenenud rahvas − helpima. Meie vallavanem tahab ju jälle ministriks.
Kaido Kooga oli aastatel 1991-1992 tegutsenud Jõhvi linna taastava kogu liige.