Ida-Virumaal käis neli aastat tagasi riigikogu valimas vaid 55 protsenti siinsetest hääleõigusega elanikest.
JUHTKIRI: Mittevalimise õiguse kasutamine on parem kui pimesi valimine
Eelhääletuse põhjal on küsitav, kas pühapäeva õhtul kella 20ks seekord niigi palju valijaid hääletamas käib. Ülejäänud Eestist eristuv madal osalusprotsent näitab, et laias laastus pooltel Ida-Virumaa valijatel on ükskõik, millised erakonnad ja saadikud järgneva nelja aasta jooksul kogu riigi ja sealhulgas ka siinse kandi elu mõjutavad.
Ükskõiksetega võib ju pahandada, aga tegelikult on valimistel mitteosalemine vaba ühiskonna õigus. Põhjusi, mis nii suur osa inimesi seda kasutab, on mitmeid. Eelkõige peegeldab see, et erakonnad pole suutnud siinsetele inimestele end piisavalt lähedaseks teha − ei sisuliselt ega emotsionaalselt. Võimalik on samuti, et erakondade programmide ja lubaduste üha sarnasemaks muutumine teeb valijatele otsuse tegemise nii keeruliseks, et lihtsam ongi jätta see tegemata.
Mõne mõttes on valimata jätmine parem kui umbropsu valiku tegemine. Hääle andmine ei peaks olema kulli ja kirja viskamine ega ruletimäng kasiinos.
Kõige halvem on aga siis, kui inimesed teevad valimisotsuse kandidaatide odavate mõjutustrikkide − täiesti ebareaalsete lubaduste või mõttetute kingituste ja valimisnänni põhjal. Valimata jätmine on kindlasti parem kui valikute tegemine manipuleerimise ohvrina.
Põhjarannik usub, et suurem osa meie lugejatest on endale selgeks mõelnud, kes on väärt nende häält ja kes mitte, ega jäta valimistel oma tahet avaldamata.