Rukkililles pööratakse eesti keelele suurt tähelepanu

Janika Narusk, Kohtla-Järve lasteaia Rukkilill direktor Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kohtla-Järve lasteaed Rukkilill on kakskeelne lasteaed, mis avati 1987. aastal. Aastate jooksul on tunduvalt suurenenud  kakskeelsete perede osakaal, samas on vähenenud eestikeelsete perede arv. 

Muutused ühiskonnas ja inimeste teadvuses on kaasa toonud ka muutuste vajaduse lasteaias. Järjekindlalt on lasteaias vähenenud vene õppekeelega rühmade arv ja suurenenud eesti õppekeelega rühmade osakaal. Lisandunud on ka keelekümblusrühmad. Rühmade komplekteerimisel oleme püüdnud maksimaalselt arvestada perede soove. Kindlasti ei ole kõik alati 100% rahul, kuid töö korraldamisel peame arvestama  lasteaedade tööd reguleerivaid õigusakte.  

Praegu on lasteaias 9 eesti õppekeelega rühma ja 2 vene õppekeelega rühma. Eesti õppekeelega rühmadest 4 rühma on keelekümblusrühmad, kus käivad vene kodukeelega lapsed. Lapsi on lasteaias kokku 185, neist vaid 8 on peredest, kus nii ema kui isa on eesti emakeelega.

Kakskeelsete perede lapsed kasutavad omavahelisel suhtlemisel tõesti sageli ka teist keelt, õpetaja saab neid suunata kasutama rohkem eesti keelt nii mänguliste tegevuste kaudu kui laste tähelepanu juhtimisega eesti keele kasutamisele.

Lastel täielikult keelata rühmas teise keele kasutamist ei ole pedagoogiliselt õige, kuna siis võib lapsel tekkida tõrge ka eesti keeles rääkimise või üldse rääkimise vastu. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava sätestab õpikäsituse ühe põhimõttena: "Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Sellest tulenevalt kavandab õpetaja  õppe- ja kasvatustegevuse."

Väga-väga oluline ja suur roll, et rühmas ka laste vabas tegevuses ja suhtluses kõlaks valdavalt eesti keel, on rühma õpetajatel.

Juhin tähelepanu, et rühmas on võimalik õppetegevusi korraldada ka alarühmade kaupa, kui see vajadus on, lähtudes laste arengutasemest ja ka keeleoskusest.  Selleks, et rühmades oleks parem tööd korraldada, on meil linna lasteaedades tagatud rühmas kaks õpetaja täisametikohta. Võrdluseks, et mitmetes omavalitsustes on  õpetajate ametikohti vähendatud kuni ühe ametikohani ja teise õpetaja asemel võetud tööle abiõpetaja või assistent. 

Põhjarannikus avaldatud arvamusartiklis kõlas lapsevanema ettepanek moodustada lasteaeda kas või üksainus eesti rühm lastele, kes on võimelised ka tõepoolest õppima ja suhtlema ainult eesti keeles ... Aastate jooksul on olnud katseid selliseid rühmi moodustada ja on olnud selliseid rühmi. Aga alati on jäänud küsimus, mismoodi teha õiglast vahet, kes sinna rühma saab.

Lihtne oleks tõesti otsustada siis, kui oleksid ainult need lapsed, kelle mõlema vanema emakeel on eesti keel. Aga kakskeelsed pered, mismoodi siis... Teha katsed, nagu ajalehte kirjutanud lapsevanem pakub? Missugused katsed teha 1,5-3aastasele sõimerühma tulijale, lapsele, kes tihtipeale veel ei räägigi, eriti võõraste inimestega? Ja kui sõimerühma katsega ei saa, siis ongi tee eesti õppekeelega rühma ja eesti keele omandamiseks suletud igaveseks? Või igal aastal uus katse?  Üheselt on selge, et mingeid selliseid katseid ei luba teha ka seadus. Aga eesti õppekeelega rühmas ju tegeldaksegi õige eesti keele õpetamisega.

Väga-väga oluline ja suur roll, et rühmas ka laste vabas tegevuses ja suhtluses kõlaks valdavalt eesti keel, on rühma õpetajatel. Kui on tugevad ja kompetentsed õpetajad,  probleeme keeletasandil ega ka muus ei teki. Kui me pole leidnud õiget ja püsivat personali rühma, tekivad ka kõik muud probleemid.

Miks on kaadri voolavus nii suur? Siin on mitmeid nüansse. Oli aegu, kui lasteaiaõpetaja töötasu oli väga madal. Samas ainult palk ei pane kedagi töötama, kui pole kutsumust... Juba palju aastaid on situatsioon, et konkurss õpetaja ametikoha täitmiseks on küll välja kuulutatud, aga tegelikult valikut polegi. Igaühele see töö ei sobigi ja igaüks ei saa selle tööga hakkama ning see võib selguda alles töötamise käigus. Nagu igal teisel inimesel, on ka õpetajal oma eraelu: kes abiellub ja jääb lapseootele, kes vahetab elukohta, kes liigub karjääriredelil edasi, kes jääb pensionile…

Lapsevanem kirjutas ka, et õpetajaid on vaja tunnustada. Kui loetleda, kui palju on meie tublisid õpetajaid lasteaia ja linna tasandil tunnustatud, läheb loetelu väga pikaks. Tunnustada aga ainult selle eest, et inimene on tulnud lasteaeda tööle, pole õige. Ja juhtkonna tunnustusest parem on õpetajaile hoopis oma rühma lastevanemate rahulolu, huvi, abivalmidus, mõistmine ja positiivsus.

Lasteaed Rukkilill hoiab ja toetab eesti peresid ning eesti lapsi. Lasteaed Rukkilill toetab samuti muukeelsete perede laste eesti keele omandamist. Ainult lasteaiast jääb keele omandamisel väheks, ka kodu ja pere peavad toetama ja olema lapsele eeskujuks. Lasteaed Rukkilill mõistab ja toetab kõiki peresid, olenemata nende rahvusest ja keeleoskusest.

Lasteaias töötab hoolekogu, kuhu kuulub igast rühmast lastevanemate esindaja, kes samuti saab teha ettepanekuid mitmesuguste küsimuste arutamiseks. Hoolekogul on alati olnud õigus ja võimalus lastevanemate arvamust väljendada, teha ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise kohta ja panustada probleemide lahendamisse.     

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava sätestab lasteaia ja lastevanemate koostöö põhimõtted, mille järgi tehakse "lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel".

Praegu ongi lasteaias Rukkilill just käimas uueks õppeaastaks rühmade komplekteerimine ja teretulnud on kõikide vanemate arukad ettepanekud ja soovid oma lapse rühma kohta mulle kui direktorile otse, mitte ajalehe kaudu.