Tegelikult meil ei olnud sellist eesmärki seatud. Meil oli eesmärk, et lapsed oskaksid pärast põhikooli lõpetamist õppida gümnaasiumis 60/40 süsteemiga. See toimib.
Aga miks mitte 100 protsenti?
Kui praegu seame sellise eesmärgi, siis teeme ka seda. Ei ole sellega probleemi.
Varem ei olnud sellist eesmärki?
Ei olnud jah. Meile oli vene emakeelega põhikoolidele pandud üleminekuperiood. Me oleme seda aastaid teinud.
Kui suur osa tänavustest Kohtla-Järve vene põhikoolide lõpetajatest on suutelised gümnaasiumis 100 protsenti eesti keeles õppima?
Kui tuleb 1. september, siis vaatame, kes suudab, kes ei suuda. Praegu ma seda ei oska öelda. Põhjalik analüüs tehakse maikuus.
Kinnitate, et üldiselt eesti keele õpetamine Kohtla-Järve põhikoolides paraneb iga aastaga?
Paraneb muidugi. Lapsed saavad hakkama. 80 protsenti meie gümnaasiumide lõpetajatest lähevad Eesti ülikoolidesse. See räägib millestki. Aga hinnang, et eesti keele õpetamine käib halvasti, ei ole õige. Nii hindavad inimesed, kes ei tea sellest mitte midagi.
Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži inimesed on öelnud, et...
Aga, kes nad on? Kas nad on eesti keele õpetajad?
Nad on praktikud, kes puutuvad kokku Kohtla-Järve koolidest nende juurde õppima tulevate noortega ja tõdevad, et märkimisväärsel osal neist on eesti keele oskus nõrk.
See tähendab, et neil ei ole kolledžis eesti keele õpetamise tase normaalne. Uurige nende käest.
Küsimus pole selles. Loogiline oleks, et kui noored on lõpetanud juba põhikooli ja gümnaasiumi, siis kolledž ei peaks enam tegema järeleaitamistööd eesti keeles, vaid keskenduma erialaainete õpetamisele.