Aastaid tagasi muutis riigikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, mis ütleb nüüd, et igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Muudatuse vajadus tekkis toonase Kohtla-Järve volikogu enamuse tegevusest, kes eiras komisjonide moodustamisel opositsiooni.
JUHTKIRI: Kes kontrollib omavalitsuse seadusetäitmist?
Pärast 2017. aasta valimisi tekkisid samasugused probleemid Sillamäe ja Narva volikogus. Ehkki seadus tagab formaalselt opositsioonile kohad komisjonides, näidati opositsioonile ikka koht kätte. Kui kahe esimese astme kohtud ütlesid, et selliste asjade lahendamine pole halduskohtu pädevuses, siis riigikohus muutis sel teisipäeval senist praktikat, ent leidis, et ei volikogu liikmel ega fraktsioonil ole õigust enda huvide kaitseks kohtusse pöörduda.
Ja nii ongi tekkinud seis, kus volikogus saab eirata seadust, ilma et keegi peaks kartma sellest tulenevaid õiguslikke tagajärgi.
Siinkohal sobiks meenutada hiljutist vaidlust Jõhvi eelarvega, kus opositsioon leidis, et see on vastu võetud seadusi ja reegleid rikkudes. Asja uurinud rahandusministeerium piirdus hurjutava kirjaga, kus tõi esile rea punkte, mida on eelarve menetlemisel rikutud. Aga ei mingeid hinnanguid sellele, kas nii vastu võetud eelarve on õiguspärane või mitte.
Varem teostas järelevalvet omavalitsuste aktide ja tegevuse seaduslikkuse üle maavalitsus. Pärast maavalitsuste likvideerimist jagati need funktsioonid küll ministeeriumidele, ent tundub, et mingi õiguslik tühik siin siiski säilis.