Kui Jüri Ratas tõrjus Edgar Savisaare Keskerakonna esimehe kohalt, oli pikka aega põhjust rääkida selle erakonna uuenemisest. Keskerakonnast sai peaministripartei ja Eesti poliitikasse toodi värsket õhku.
JUHTKIRI: Keskerakonna harakiri
Tasapisi tõusis ka reiting, eestikeelseid valijaid võideti juurde niimoodi, et venekeelsete toetajate hulk märkimisväärselt ei vähenenud.
Viimastel kuudel on aga Keskerakond kaotanud justkui nii pea kui tunnetuse. Toetus hakkas kukkuma nii valel ajal kui võimalik ehk riigikogu valimiste eel, mis tõi kaasa selge kaotuse Reformierakonnale.
Millega lõpeb meeleheitlik katse panna kokku võimuliit koos EKRE ja Isamaaga, on praegu ebaselge. Küll aga on märke, et sellest on hämmingus ka Keskerakonna enda valijad.
Jüri Ratas ja tema lähikond ei tohiks unustada, et üheks Keskerakonna langemise põhjuseks sai äpardunud tegutsemine Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomisel. Selle nahka kadus päris mitu loodetud protsenti riigikogu valimistel.
Nüüd on aga Keskerakond jätkamas enesehävituslikku harakiripoliitikat, kui laseb külma rahuga oma jüngritel Repinskil ja Kauril koos kurikuulsa kohaliku oligarhi Nikolai Ossipenkoga Jõhvi võimupüramiidi ehitada võtetega, mis teevad Eesti avalikkust nõutuks. Jõhvi keskraamatukogu juhi Ingrid Spitzi tagakiusamisele on keeruline leida toetust isegi Keskerakonna tavaliste toetajate seas.
Narvas lõi Jüri Ratas lahku sealsest oligarhist Aleksei Voronovist, andes mõista, et Keskerakonnale on vastuvõetamatu, kui linnavalitsust juhitakse vee-ettevõttest. Kohtla-Järve ja Jõhvi juhtimine prügi- ja teepuhastusfirmast sobib aga Keskerakonnale väga hästi.
Jüri Ratasel on praegu veel võimalik sellele otsustav lõpp teha. Kui ta ise ei taipa seda teha, siis temaga võimuliitu kokku panevad Helir-Valdor Seeder ja Mart Helme peaksid talle sellest märku andma viisil, mida oleks võimatu mitte arvestada.