:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/22/11969476t1h5b94.jpg)
Politsei, kelle read on pidevate optimeerimiste tagajärjel aina hõredamaks jäänud, on saamas endale uue pikaajalise vahiposti, kus tuleb mundrikandjaid pidevalt valvel hoida ebatavalise ülesandega: hoida ära tuuliku ehitamine.
JUHTKIRI: Täiesti puntras olukord
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See iseenesest võiks olla komöödia teema, kui tegelikult poleks asi nii nukker. Ühel pool on uljas tehnoloogia arendamine, ettevõtja risk ja pealehakkamine, piirkonna arendamisega seotud plaanid ja unistused. Teisel pool riigikaitsest tulenevad huvid. Need kaks poolt ongi nüüd ristunud Aidu tuulepargis ja läinud nii tugevasti sõlme, et tavakodanikul on maru raske aru saada, kellel on rohkem või vähem nii tõde kui õigust.
Nagu säärastel puhkudel ikka, on võidumeesteks eelkõige advokaadid, kes sellise kakluse teenindamise eest oskavad kasseerida priskeid summasid. Kui riik kaotab, kannavad kulud kõik Eesti maksumaksjad. Eriti suurt arvet võib oodata siis, kui vendadel Sõnajalgadel õnnestub nõuda riigilt sisse ka kahjutasud tuulepargi rajamise takistamise eest.
Kõrvalt vaadates tundub siiski, et sisuliste vaidluste kõrval on mõlemal osapoolel sees ka kõvasti põhimõttelist jonni, mis ei luba praeguseks tõusnud panuste juures enam sammugi taganeda. Mõningad järeleandmised võiksid samas viia mõistuspärase lahenduseni.
Kui seda ei koida, siis tuleks politseil kaaluda statsionaarse jaoskonna rajamist riigi julgeoleku ehk poolelioleva tuuliku jalamile. Võib-olla saaks sellest ka omalaadne turismimagnet.