/nginx/o/2015/03/04/11994920t1ha1c4.jpg)
Hooldekodu peab olema ohutu kodu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/03/04/11994920t1ha1c4.jpg)
Veebruaris kontrollisid Ida päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo inspektorid Kohtla-Järvel Torujõe tänaval OÜ Häcke hooldekodusid. Kontrollimisel selgus, et hooldekodu klientide voodikohad olid ka teisel korrusel, kus puudus teine evakuatsiooniväljapääs.
Kuna tulekahju korral on väga oluline, et hoones viibivad isikud saaksid võimalikult kiiresti ja ohutult majast evakueeruda, peab hoonel, kus viibib alaliselt inimesi, olema vähemalt kaks evakuatsioonipääsu. Torujõe 13 ja 15 asuvates hoonetes ei tohi hoolekandeteenust osutades inimesi teisele korrusele majutada.
12. veebruaril toimunud objekti ülevaatusel arutati koos OÜ Häcke esindaja Ilmar Köögiga võimalikke lahendusi ning inspektor pakkus välja, et kui vähendada voodikohtade arvu kümneni ja paigutada voodikohad ümber esimesele korrusele, siis on klientide turvalisus tagatud. Ümberpaigutamiseks andis inspektor aega seitse kalendripäeva, mis on inimeste ohutust ja asutuse võimekust arvestades mõistlik.
OÜ Häcke tegeleb hoolekandeteenuse osutamisega ning selle teenuse kvaliteetseks ja klientidele ohutuks osutamiseks tuleb täita erisuguseid nõudeid. Nendes hoonetes viibivad pikka aega isikud, kelle turvalisuse tagamine on teenuseosutaja kohustus. Tuleohutusnõuded ei ole pelgalt read seadustes, need on olulised ning inimeste elu ja tervise säästmiseks väga tähtsad. Kahjuks esineb Eestis näiteid hoolekandeasutustes aset leidnud traagiliste õnnetuste kohta (1997 Pärnu-Jaagupis ja 2011 Haapsalus).
Riikliku tuleohutusjärelevalve eesmärk on kontrollida, kas ettevõtted ja eraisikud on teinud kõik endast oleneva, et õnnetusi ei juhtuks, teisisõnu on inspektori pädevuses kontrollida objektide vastavust tuleohutusnõuetele. Kontrollimise eesmärk on, et inimeste ohutus oleks tagatud, vältides tulekahjude teket ja hoides ära tulekahjudes hukkumist. Päästeametnikud ei sunni ühtegi asutust millekski: ettevõtted ja asutused on oma tegutsemisel ise võtnud kohustuse järgida seaduse nõudeid, nt maksta makse ning viia hooned tuleohutusnõuetega vastavusse. Inimeste elude arvelt ei ole päästeamet nõus järeleandmisi tegema.
Põhjarannikus 18. veebruaril ilmunud artiklis on kirjutatud, et päästeamet andis korralduse peatada hoonete teise korruse kasutamine ja andis ümberehituste tegemiseks vaid ühe nädala. Päästeameti Ida päästekeskuse ettekirjutusega piirati hoonetes teise korruse kasutamine hoolealuste majutamiseks, mitte ei peatatud teise korruse kasutamist.
Selgitame veel kord, et pakkusime lahendusena, et OÜ Häcke paigutaks klientide majutamise ümber selliselt, et esimestel korrustel oleksid kümne hoolealuse voodikohad ning teisel korrusel oleks ajutiselt, kuni teise evakuatsioonipääsu rajamiseni, praegu esimesel korrusel olev puhketuba ja meditsiinikabinet.
12. veebruaril antud ettekirjutuse sisu ei olnud ümberehituste tegemine. Küll aga tuleb ümberehitustega OÜ-l Häcke tegeleda, kui ta soovib hoonete teistele korrustele voodikohti paigutada.
Artiklis avaldas hoone uus omanik, et ta ei mõista, milles on probleem, kui varem hoone haiglaks sobis, aga hooldekoduks mitte. Tuleohutusjärelevalve inspektor kontrollis ja tegi järelepärimisi ning selgus, et Torujõe 13. ja 15. hoones ei ole varem olnud voodikohti, vaid neis osutati ambulatoorset abi.
OÜ Häcke tegeleb hoolekandeteenuse osutamisega juba pikka aega ning tuleohutusnõuded ei ole ettevõttele uudis. Viimase poole aastaga on OÜ Häcke mitmel korral kolinud ning ikka ja jälle eksinud nende nõuete vastu. Päästekeskus rõhutab, et on alati valmis koostööks ning ettevõtjatel on alati võimalus enne objektide kasutusele võtmist pidada tuleohutusinspektoritega nõu, kas hooned on tuleohutud ja vastavad kõikidele kehtivatele seaduse nõuetele. Praegu jääb mulje, et teenuseosutaja peidab inimesi, selle asemel et meiega koostööd tehes pakkuda neile parimat ja ohutut keskkonda.
Ida päästekeskus on alati rõhutanud koostöö olulisust, ka päästeameti strateegia sõnum on, et muudame Eesti turvaliseks igaühe kaasabil. Selle all tuleb mõista nii eraisikute, ettevõtjate ja asutuste panust kui ka asutuste omavahelist koostööd. Koostöö hõlmab ka teiste asjasse puutuvate organisatsioonide, nagu kohaliku omavalitsuse ja hoolekandeasutuste puhul kindlasti ka õiguskantsleri büroo ühises infoväljas hoidmist. Ida päästekeskusel on pikaajaline koostöö õiguskantsleri bürooga ja seda just seoses järelevalvega hoolekandeasutustes.
Iga teenusepakkuja peab mõistma, et raha teenimise eesmärgil ei saa seada ohtu inimeste elu ja tervist. Enne teenuse pakkumist tuleb kõik läbi mõelda, reeglid selgeks teha ja tuleohutusnõuete puhul hoone korda teha ning alles seejärel inimestele teenust osutama hakata.
On hea meel, et OÜ Häcke pidas kinni Ida päästekeskuse ettekirjutusest ning viis teise korruse inimesed õigel ajal ohututesse kohtadesse.