Arengu võti on inimese märkamine ja koostöö

Foto: Põhjarannik

Foto: Põhjarannik

Inimeste olemus on kahene: oleme ühel ajal individualistid ja kollektivistid. Majandus toimib tänu inimeste ürgsele tungile teha parim isiklik sooritus, kuid teisalt ei ole see võimalik ilma sotsiaalse keskkonnata. Kui indiviidi arendamiseks on tänapäeva ühiskondades välja kujunenud rikkalik meetodite arsenal, haridus- ja täienduskoolituste süsteem, siis sotsiaalse keskkonna arendamine on jäänud unarusse.

Ettevõtte tegevuse eesmärk ei saa olla tootmine, vaid tarbijate sihtrühmade rahuldamine, sest ainult turult saab teenida kasumit. Kui mõelda nii, et ettevõte ongi inimesed, kes teevad midagi teistele inimestele, siis siit peaks algamagi inimeste märkamine ja vastuste otsimine küsimustele: kes nad on, mida nad tahavad ning kuidas nendeni jõuda? Turustamine on inimeste vajaduste, harjumuste, hoiakute ja ootustega tutvumine. Mida suurem sihtrühm ning mida kaugem oma kultuurikeskkonnast, seda rohkem tuleb teha ettevalmistusi ja näha vaeva, et nende inimeste mõistmiseni jõuda.

Kui madal tootlikkus on Eesti majanduse teravaim probleem, siis suurem ja läbimõeldum tähelepanu rahvusvaheliste turgude tundmaõppimisele võib olla esimene osa lahendusest. Teiseks peab ka tootmine pöörama näo inimeste poole.

Väärtusi luuakse ainult inimeste osavõtul ning ka kõik võimalused neid väärtusi maksimeerida ja kulusid minimeerida tulenevad tootmisprotsessis osalevatest inimestest. Tööandjad ja juhid peavad õppima nägema töövõtjas mitte tootmisprotsessi anonüümset lüli, mida justkui saab kergesti asendada, vaid suurimat väärtust ja lugupeetud kogukonna liiget.

Usaldus ja tugev side kõigi tootmisprotsessis osalejate vahel, üksteise ärakuulamine ja ettepanekutega arvestamine on ammendamatu reserv raiskamise vähendamiseks ja efektiivsuse tõstmiseks. Ka Eestis on juba paljud ettevõtted viinud sisse lean'i − Jaapanist pärit ja Euroopas kohandud töö efektiivistamise meetodid, mis põhinevad kõigi tööprotsessis osalejate võrdsel kohtlemisel ja usaldusel.

Kolmandaks peavad ettevõtted tegema omavahel koostööd. Eesti ettevõtted on liiga väikesed, et suuta edukalt läbi viia rahvusvahelisi turustuskampaaniaid, investeerida uuringutesse ja tegelda süsteemselt tootearendusega. Uute toodete turule toomine ja edu tagavate turuniššide leidmine nõuab tänapäeval paratamatult suurt eeltööd ja teaduse kaasamist.

Teadus ja tehniline innovatsioon nõuavad aga suuri ressursse, mida suhteliselt väikesed Eesti ettevõtted ei suuda välja käia. Pusides üksi ja välistades koostöö kodumaiste oma valdkonna ettevõtetega, ei jõua me tõusta kõrgemale madala lisandväärtusega allahanke tasandilt. Ettevõtete koostöö, ühiste brändide loomine rahvusvahelistele turgudele, tootearenduse ja innovatsioonilaborite ühine haldamine ning universaalsete teenuste ühise sisseostu korraldamine loob eeldused maksimaalse lisandväärtuse saamiseks.

Kui me hoiame kõiki inimesi, arvestame sellega, et igaühel on oma tugevad ja nõrgemad küljed, ning anname kõigepealt oma kaasmaalastele võimaluse ennast näidata, siis vabastame tohutu loomeenergia. Meil on tegelikult piisavalt kõrgelt kvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõudu, et viia Eesti majandus tõusule ning tagada meid rahuldav elukvaliteet. Massilise võõrtööjõu sissetoomine ei lahenda tegelikult mitte ühtegi meie majanduse probleemi, sest see konserveeriks meie madala tootlikkuse ning tõukaks ka järgmise põlvkonna noori mujale maailma õnne otsima.

Meie ettevõtted vajavad oma tegevuse ja töö tulemuste eest vastutavaid ja kaasamõtlevaid töökaaslasi, mitte alandlikke ja tuimalt etteantud operatsioone tegevaid bioroboteid. Me peame õppima teiste inimestega arvestamist oma ettevõtte sees ning samuti leidma ühist kasu teiste ettevõtetega koostööd tehes.

Arenenud riikides on kõrge tootlikkuse ja elukvaliteedi kõrval väga kõrge ka ühiskonna sidusus (cohesion). Saksamaa mõttekoda Bertelsmanni Fond on rahvusvahelise töörühmaga välja töötanud detailselt struktureeritud indeksi ühiskonna sidususe mõõtmiseks.

2013. aastal avaldatud uuringu (Social Chesion Radar) tulemuste kohaselt on Eesti selle näitaja alusel teiste Euroopa riikide hulgas üsna samas kohas, kus asub ka oma rahvusliku kogutoodangu ja teiste majanduslikku arengut iseloomustavate näitajate alusel − see on vahetult rikaste lääneriikide taga ja "uutest" riikidest paremate hulgas. Indeks võtab arvesse muu hulgas ühiskonna võrgustatust, osalemist kogukonnaelus, erinevuste tunnustamist, riigi institutsioonide usaldamist, solidaarsuse ja abivalmiduse levikut. Näiliselt majanduskauged näitajad on tegelikult tänapäevase kõrgtootliku ja järjest erilisemaid tarbijanišše arvestava majandusega vahetult seotud.

Eestil on kõik võimalused teha e-riigi järel hüpe ka i-riiki ehk muutuda inimkeskseks, paindliku ja kõrge tootlikkuse tasemega riigiks. Selleks on vaja esiteks koolitada ettevõtete juhid riigipoolsete ettevõtluse tugimeetmetega  inimesi märkama ja nendega arvestama; teiseks arendada kõigile tooteid ja teenuseid eksportivatele ettevõtetele välja pidevalt toimiv ja tagasisidestatud turustuskoolituse süsteem ning kolmandaks aidata kaasa ettevõtete koostöövõrgustike arengule.

Meil on olemas tohutu sotsiaalne kapital, mida me uuendame oma ühistel rahvuslikel suurüritustel. Laulupidude ja teiste meid ühte liitvate ettevõtmiste soojus võib olla energiaks, millega tõsta ka majanduslik võimekus ja heaolu soovitavale tasemele. Õppigem selleks teiste kogemusest ning kulutagem oma nappe riiklikke vahendeid säästlikult koostöövõime tõstmiseks ja töötava inimese väärtustamiseks.