Kuidas tõhustada tuleohutust?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
See, et üks tänavuse "Teeme ära" kevadise talgupäeva kõrvalteema on tuleohutus, on igati positiivne ning tervitatav algatus. On ju tuleohutus meie igapäevaelu lahutamatu osa.
Paraku on aga nii, et ühiskondlikest algatustest, nagu nimetatud talgupäev, võtab osa teadlikum ja aktiivsem osa kogukonnast, kes pole kuigi suureks turvariskiks.
Läinud nädalavahetusel oli Ida-Virumaal kokku 28 maastiku- ja metsapõlengut. Võrdluseks: Lääne-Virumaal oli neid 9. See näitab, kui vähene on veel meie inimeste arusaam ohtudest, mis kaasnevad kevadises looduses justkui naljatlemisi tuletiku tõmbamisega. Kuidas jõuda nende inimesteni, et muuta nende riskikäitumist?
Mõni võiks öelda, et see on lootusetu. Ent mäletame ju, kuidas mõned aastad tagasi panustati liikluses kohustusliku helkuri või sellessamas tuleohutuses nõutava suitsuanduriga seotud selgitustöösse. Ning see töö andis tulemusi, mille saavutamiseks kasutati nii piitsa kui präänikut.
Jah, maastikupõlengute puhul on selgitustöö ehk mõnevõrra keerulisem. Enamasti on nende taga koolilapsed, kes päästjate saabumisel põlengukohale on juba jalga lasknud. Eks selgitustööd koolides muidugi tehakse, ent kui on näha, et olukord pole eriti paranenud, ehk tasuks midagi muuta ja läheneda teemale teise nurga alt? Näiteks rõhuda rohkem tulekahjude tagajärgedele ning demonstreerida ka foto- ja videomaterjali hukkunud taimestikust ja loomadest.