Kaheldava väärtusega riiklikud kangelasteod

Erik Gamzejev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: arhiiv
Foto: arhiiv

Enne valimisi rääkisid kõik suuremad erakonnad, et peavad vajalikuks maaelu kiiremat arendamist ja pealinnaga tekkinud kääride vähendamist. Uue võimuliidu esimesed algatused kipuvad tooma aga hoopis vastupidiseid tagajärgi. Maal elamine muutub aina kulukamaks ja põhjusi, miks peaks maal ettevõtlust edendama, jääb üha vähemaks.

Võrumaa Nopri talu peremees Tiit Niilo, kes on aktiivselt kutsunud inimesi maale elama, ütles Vikerraadios otsekoheselt, et kütuseaktsiisi tõus on  valitsuse poolt inimestele selge signaal: maalt ära!

Kütusekulude tõus mõjutab  paljusid praegu veel maal tegutsevaid ettevõtteid võimaluse korral liikuma suurematesse keskustesse, sest kasvavad logistikakulud kahandavad nende konkurentsivõimet. Valikuid on kaks: koli või sure!

Majutusasutuste käibemaksu tõus lööb kõige valusamini maaturismi pihta. Ajal, mil  põllumajandus  üha rohkem mehhaniseerub ja vajab vähem töökäsi, on just turismitalude ja puhkemajade osakaal tööandjatena maal kasvanud. Nüüd tuleb sellele riigi poolt pidur peale.

Põlevkiviaktsiisi tõstmine korraga kolm korda ähvardab kergitada järgmisest aastast kaugkütte hindu peale Narva linna ka paljudes väikeasulates, kus katlamajade kütusena kasutatakse põlevkiviõli.  Soojuse kulude tõus pidurdab muu hulgas  uute ettevõtjate tulekut näiteks Narva tööstusparki, mille arendamisel on nähtud aastaid kõvasti vaeva ja kulutatud nii riigi kui kohaliku omavalitsuse raha.

Põlevkiviaktsiisi tõus  peaks rahandusministeeriumi hinnangul tooma aastas riigikassasse juurde 2,1 miljonit eurot. Kas see oodatud rahaline võit kaalub üles selle, et kasvab nende inimeste hulk, kelle küttekulud muutuvad väikeses kohas talumatult suureks ja nad on sunnitud ära kolima?  Või kui suureks arvestada seda kahju, kui ettevõte, kelle kulude poolel on küttel oluline kaal, nüüd uksed kinni paneb ja inimesed lahti laseb?

Nende maksutõusude tagajärjel jääb maal vähemaks nii töökohti kui maksumaksjaid. Omavalitsuste tulud langevad, laienevad eelarveaugud tuleb ära lappida riigieelarvest. Kokkuvõttes ei pruugi tulla isegi loodetud rahalist võitu, regionaalpoliitiline mõju on aga ilmselgelt miinusmärgiga.

Selliste loogiliste tagajärgede ettenägemiseks ei pea olema selgeltnägija ega tellima kalleid uuringuid. Varasem kogemus ja ka rahvastiku statistika on seda veenvalt tõestanud.

Koalitsioonileppe peatükis, mil nimeks "Ääremaastumise pidurdamine", leidub muu üldise jutu sees ka üks  tähelepanuväärne konkreetne  lause. Nimelt kinnitavad leppe allkirjastanud Taavi Rõivas, Urmas Reinsalu ja Sven Mikser, et peavad oluliseks seaduseelnõude juures regionaalpoliitilise mõju analüüsi tegemist.

Huvitav oleks teada, kas selline analüüs tehti ka enne kütuseaktsiisi, majutusasutuste käibemaksu või põlevkiviaktsiisi tõusu plaaniga lagedale tulemist.  Kui tehti, siis millised olid  järeldused, et valimislubaduste katteallikate otsimise tuhinas väljalipsanud halvaendelisi kavatsusi pole siiani veel kiiresti kotti tagasi topitud ja kolme tugevat sõlme peale keeratud?

Või on koalitsioonil varuks eriti  head plaanid maksutõusude negatiivsete mõjude leevendamiseks maal?  Paraku ei ole sellesse suurt usku, sest põhjust nende varjamiseks on raske välja mõelda.

Paremal juhul võib kuulda üldist juttu kompensatsioonimehhanismidest, mida ministeeriumidel on plaanis hakata välja töötama. Järgneb teada-tuntud skeem: moodustatakse komisjone ja töörühmi, luuakse ehk ka mõni uus sihtasutus, tellitakse uuringuid, tehakse töötajatele koolitusi ja õppereise, et tutvuda  samade probleemide lahendamise kogemustega teistes riikides.

Mitmeaastase pingelise töö tulemusel valmib ilmselt mõni tegevuskava või programm, millel kipub kogu toreduse juures olema üks nõrk koht − selles loetletud plaanide elluviimiseks on rahalist katet liiga vähe või pole üldse. Ometigi annab ka sellist tegevust serveerida probleemidega tegelemisena.

Võib-olla oleks parem mitte tekitada selliste maksutõusudega uusi katsumusi ega anda seejärel nende lahendamiseks ainest kaheldava väärtusega riiklikeks  kangelastegudeks.

Küsisin eelmisel nädalal Põhjaranniku intervjuus maksu- ja tolliameti direktorilt Marek Helmilt, mida ta kodanikuna meie maksupoliitikas teisiti teeks. Ta arvas, et kõik võiksid mõelda, kuidas vähendada üldist maksukoormust ja riigi kulutusi. Helmil on tuua ka konkreetne näide, kuidas ta vähendas paar aastat tagasi maksu- ja tolliametis töökohti 14 protsendi võrra.

Kui sama eeskuju eeskuju järgiksid ka teised riigiasutused, siis ei oleks praegu ehk põhjust ärritada ühiskonda kütuseaktsiisi ja muude maksude tõstmisega. Valimistel usalduse pälvinud erakonnad saaksid rünnakute tõrjumise asemel keskenduda mõtetele, kuidas  ergutada meie inimesi uusi väärtusi looma. Nii pealinnas, väikelinnades kui maal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles