Kuidas arvutada maksupööripäeva?

Jüri Pino
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Põhjarannik
Foto: Põhjarannik

Sinna on kolm aastat, kui üks mees leiutas järjekordselt jalgratta, mis ei töötanud; avastas Ameerika, mis oli ammu üles leitud, ning Tax Freedom Day, mida umbusklikud riigivastased juba aastast 1948 tähistavad ja välja arvutavad.

Tänavu tuli meelde. Vist sellepärast, et varsti on sünnipäev, siis ikka mõtled vananemisele, Alzheimerile ja teistele mälutõbedele, mille nimed meelde ei tule. Ja et neid pidavat saama edasi lükata ristsõnu lahendades − ei viitsi − või siis lihtsalt peast arvutades. Kas või et vaatad, kas autonumbrid jaguvad kolmega või mitte.

Või oli viimasest "Igapäevasest hurraast" tulnud teade, et keskmine palk on siin maal selle aasta esimeses kvartalis 1010 euri, mille eest tuleb tänada mõistagi parteid, valitsust, üleliidulise tähtsusega keskorganeid. Kuigi ootused olid suuremad olnud, nii et ei maksa edusammudele lösutama jääda.

Mis seal vahet. Uiud tulevad iseenesest.

Tubli maksumaksjate liit on võõramaisele nimele leiutanud vahva maavillase nime: maksupööripäev. Üle korrutades tähendab see, et arvutatakse välja, mitu päeva sina töötad selleks, et riigile maksud ära maksta. Pärast seda päeva töötad juba enda tasku heaks.

Maksumaksjate liit on seda aastaid arvutanud. 1999 oli 14. mai. Eelmisel aastal 27. aprill. "Maksupööripäev arvutatakse jooksva aasta maksukoormuse (maksutulude ja sisemajanduse kogutoodangu suhe) prognoosi alusel," seletavad ise. Et maksukoormus olnud eelmisel aastal riigieelarve seletuskirja järgi 32,1 protsenti, siis jah, tuleb küll 27. aprill välja.

Kogu lugupidamise man, hirmus lihtsustav arvutusviis. Kuigi riik kohtleb maad ja elanikkonda, keda isegi rahvaks enam ei viitsita nimetada, mingi sitikate massina, ei peaks korralikud inimesed sellest eeskuju võtma. Me oleme erisugused. Kerelt, hingelt, mõttelt, rahalt.

Kuigi igasugune keskmisele toetumine on samamoodi lihtsaks tegemine ja laiskus, noormees võttis siis keskmisega palga-maksukalkulaatorite abil vähe mängida. Et mälutõbesid edasi lükata, tervise pärast, ainult tervise pärast.

Olgu siis see keskmine 1010. Toksisin kalkulaatorisse sisse. Kätte jääb sellest ümardatult 809 eurot, riigile läheb 542 ehk selle palga saamiseks peab kapitalistlikule vereimejale 1351 raha teenima. Ebaõiglaselt jaotamata jääv kasum peale selle. Suhe maksude ja taskusse jõudva vahel on umbesvägatäpselt 2/3. Mis teeb maksupööripäeva arvutamise purulihtsaks. See on aasta 146. päev. Ehk 26. mai.

Aga kiuslikkus siin ei lõpe. Igaüks, kes on viitsinud poes tšeki tasku kägardada, näeb, et sinna on märgitud käibemaks. Mida sa ka ei ostaks, sellest ei pääse kuhugi. 20% virutatakse kõigele otsa.

Nii et kui edasi minna, ikka selle müütilise keskmisega, siis teine kalkulaator ütleb, et 809 läbi lüües, viimseni − eks meid hurjutata ju ka palgapäevast palgapäevani elamises −, saab kodanik asju ja teenuseid 674 euri eest, 135 läheb lipsti maksudeks. Natuke liitmist, maksudeks läheb 677 euri.

Natuke protsendiarvutust, saab maksukoormaks ilusa 50. Poole. Aasta 182,5. päev. Nii et 2. ja 3. juuli vahele kukub. Mh, 3. juuli on mul sünnipäev... pidu peoga korrutatud, hõkk!

Loomulikult on see arvutus paras jama. Me oleme kõik erisugused. Miinimumpalgaline peab tootma 522 euri eest kapitalistile väärtusi, saab kätte 332, taob maksudeks, kui käibekas otsa lüüa, 245 euri. Edasi kalkulaatoritega mängides saab talle maksupööripäevaks aasta 171. päeva. 20. juuni siis.

Aga kapitalistlik siga, kes oma ebaõiglaselt jaotamata kasumimiljoni välja võtab ja laiaks lööb, peab vaid 250 000 riigile maksma, et ilus puhas mill tasku jääks. Pluss siis 166 667 käibemaksu, kui tõesti kõik huugama paneb. Väike arvutus, kui te veel tüdinud pole: see alatu rikkur võib juba 121. ja 122. päeva vahel Jeroboami mõõtu kalli, kalli vahuveini lahti lüüa. Mis on lausa solvavalt 1. mai öösel. Töörahva pühal!

Ikkagi on see jama. Pole ju arvestatud aktsiise. Neid miskipärast tšekkidele ei märgita, peab ise taga ajama. Liiter bensiini, arvesta, et läheb 43 senti riigile. Diisel 39.

Ostad vihaga või pühade puhul pudelikese vana jämedat, 3.77 läheb aktsiisiks. Pakist suitsust 1.80. Käibekat vaata tšekilt. Teiselt poolt on ju käibemaksumäärad erisugused, maksuametis töötavad ju kultuuri suhtes kallutatud jõud.

Arvestamata on, et, nagu Jan Uuspõld laulis: Eestimaa on võlllgu. Mistõttu pärast kodu- jm laenude tasumist jääb läbilöömiseks vähem raha ja midagi saab tagasi. Kel huvi, võiks ju hakata arvestust pidama, palju ta aastas ära maksab. Vaimuvärskuse hoidmiseks.

Kui ainult hulluks ei lähe. Teid on hoiatatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles