/nginx/o/2015/06/05/11995331t1h32f4.jpg)
Seitse korda mõõda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/06/05/11995331t1h32f4.jpg)
Küsimuse tähtsust arvestades võib ja tuleb seda nii seitsekümmend kui ka seitsesada korda kaaluda. Just selline küsimus tõstatati Jõhvi vallavolikogu viimasel istungil, kus oli arutusel ASi Eesti Energia ettepanek kaevandada põlevkivi lahtisel (karjääri)meetodil Jõhvi linnaga piirneval alal.
Eesti Energia esindaja tegi teatavaks info selle kohta, et kontsern sooviks lahtisel meetodil kaevandamist alustada Tammiku kaeveväljal. Lisades samas, et kaevandust sulgedes ujutati seal üle rohkem kui 5 miljonit tonni põlevkivi. Võib-olla tuleks alustuseks selle viie "maetud" miljoni jaoks hoolikalt otsida tänapäevaseid tehnoloogiaid, seda enam, et seda nõuab ka maapõueseadus?
Lisaks veelgi suurem probleem − see on ASi Eesti Energia soovi rahuldamine Kose piirkonnas. Kontserni soov on täiesti mõistetav, sest põlevkivi kaevandamine on madala omahinnaga. Kuid selle piirkonna elanikud ei saa sellest (madalast omahinnast) absoluutselt mingit kasu, sest elektrienergia hinna dikteerib börs, aga keskkonnariskid (elukeskkonda reaalselt halvendavad) on piirkonna elanikele ülikõrged.
Selliseid ideid/projekte on vilkad ettevõtjad kavandanud varemgi, 1990. ja 1991. aastal, kuid tookord ei lasknud keskkonnakaitsjate karm ja leppimatu seisukoht seda küsimust laia avalikkuse ette tuua selle suure ohu tõttu. Miks nüüd, kui keskkonnaprobleemidest räägitakse iga päev, võib endale sellist kergemeelsust lubada?
See on terve probleemide kompleks, kus kesksel kohal on vesi, sest tootmine mainitud karjäärides peaks toimuma Jõhvi valda ja teisi asumeid veega varustava Kurtna järvede süsteemi vahetus läheduses. Karjääride avamine veehaarde kõrval, loomata ja uurimata hüdrogeoloogilist mudelit nende mõjust veekihtidele − see on lihtsalt rumalus, vastutustundetu seal elavate inimeste suhtes, kes muide on maksumaksjad.
Kuid see pole veel kõik. Kas müra ja tolmu uuringud polegi vajalikud? Aga see, et asula vahetus läheduses oleva ala maapinda kahjustavad rasked karjäärisõidukid − kas ka see on pisiasi?
Mis puutub kontserni Eesti Energia, siis tal on suur hulk võimalusi korraldada põlevkivi kaevandamist varem geoloogiliselt uuritud aladel asulatest kaugel. Kuid viimase 40 aasta jooksul pole kontsern (erinevalt Ojamaa kaevanduse rajanud VKGst) ehitanud ühtki uut põlevkivi kaevandamise ettevõtet, vaid ainult püüdlikult töötlemata põlevkivivarudega kaevandusi ja karjääre sulgenud ning investeerinud oma rahalised vahendid kahtlastesse projektidesse välismaal mitmete tuhandete kilomeetrite kaugusel Eestist.
Selliste projektide nagu Kose ja Tammiku karjääri ning eriti nende võimaliku keskkonnamõju analüüs nõuab kompetentsete sõltumatute spetsialistide kaasamist. Vaja on põhjalikke uuringuid, mille põhjal jõuavad teadlased diskussioonide teel (hädavajalik!) mingile kindlale järeldusele. Alles pärast seda on võimalik kaasata avalikkus küsimuse arutelusse.
Saadiku aktiivsuse, huvitatuse kehastamiseks võib põsed punni puhuda, mitmesuguseid ühiskondlikke komisjone, töögruppe jm luua, kuid alustuseks peaks oma kaaluka sõna ütlema eksperdid, keda teatavasti pole ei vallavolikogu ega -valitsuse koosseisus.
Eesti Energial on oma ärihuvid, vallavolikogu peamine huvi on aga siin elavate inimeste heaolu. Ei saa vastu võtta otsust, mille pärast hiljem on häbi meie laste ja lastelaste ees.