Põgenikega seotud kuludest ja ohtudest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meil on aastakümneid kurdetud nii rahvastiku negatiivse iibe kui ka riigist välja rändamise üle. Loodus teatavasti tühja kohta ei armasta ja nüüd kavatseb Euroopa Liit meile põgenikke asemele saata.
Esialgu läheb jagamisele 20tuhandeline partii, kus meie osaks arvati 326 põgenikku ehk 1,63%, kuigi Eesti osa Euroopa Liidu majanduses on ju ainult 0,14%. Annad sõrme, siis tahetakse juba tervet kätt. Mõned päevad veel ja juba räägiti 1064st! Kuid kas seegi arv on lõplik?
Põgenikke muudkui voorib juurde ja Euroopa päästeteenistused laiendavad oma tegevuspiirkonda ja nopivad merehädalisi üles juba lausa Liibüa rannikult. Mida lahkemalt neid vastu võetakse, seda rohkem soovijaid juurde tuleb. Eeskuju ju nakatab. Seega võib ka meie kvoot edaspidi kasvada.
Loodame siiski, et kvooti ei tõsteta, kuid kas see 1064 oleks lõplik sisserändajate arv? Vaevalt, sest 70% põgenikest on nooremad mehed, seega oma perekonna maakuulajad, kes varsti oma pered siia järele nõuavad. Perede taasühinemine on püha inimõigus. Erinevalt meist on aafriklaste peredes lapsi pool tosinat või enamgi.
Ning ei maksa unustada, et islam lubab pidada kuni nelja naist. Olevat juba Euroopa kohtupretsedent, et riiki saabunud moslemi puhul tuleb ka tema teisi naisi abikaasadena tunnustada. Mõni kavalpea kutsub siia ka oma töövõimetud vanemad (kusjuures papalgi võib mitu naist olla), koos nendega oma alaealised õed-vennad. Seega võib isegi see arv 1064 mõne aastaga vaat et lausa kümnekordseks suureneda.
Milliseid kulusid Aafrika põgenikud meile põhjustaksid? Euroopa poolt kvoodi alusel saadetu saab kaasa 6000 eurot toetusraha. Kuid arvestagem, et põgenikule tuleb kahe aasta jooksul maksta iga kuu 625 eurot toetust, kindlustada tasuta eluruumid ja kommunaalteenused, arstiabi, 1200 eurot mööbli ostmiseks, tugiteenused, keeleõpetus ning tõlketeenused.
Kulusid tuleks põgeniku kohta laias laastus kokku umbes 1000 eurot kuus. Ja seda 24 kuud järjest. Euroopa Liidu toetus kataks sellest vaid veerandi, kolmveerand tuleks meie maksude arvelt. Meil on probleeme isegi oma rahvale normaalse elu kindlustamisega. Nii meie miinimumpalk, pensionid kui ka toetused on selle rahaga võrreldes päris tillukesed.
Kas meid ootavad siis taas uued maksud? Käibe- ja aktsiisimaksude tõusud? Teiseks, eurotoetus tuleb kaasa vaid meile Euroopast kvoodi alusel saadetutega. Aga nendele hiljem järele tulevad suured perekonnad? Paistab, et need lisakulud jäävad täielikult meie kanda.
Poliitikud koputavad meie südametunnistusele. Et ka teid võeti 1944-45 läänes avasüli vastu. Siin võiks muidugi märkida, et tookord olid põgenikele pakutud soodustused märksa väiksemad. Ei mingit kahte aastat, juba mõne nädala või kuu pärast anti Rootsis meestele saed-kirved pihku ja saadeti metsatööle, endale ise ülalpidamist teenima. Ka tagasi saadeti, läänest kokku umbes 20 000 Eestist, Lätist ning Leedust läände põgenenud inimest. Isegi üliliberaalne Rootsi saatis tagasi Stalini ja Beria käppade vahele 7 eestlast ning 139 lätlast.
Kes siis üle Vahemere Euroopasse põgenevad? Sõjapõgenike puhul, kelle elu on kodumaal ohus, on põgenemine arusaadav. Aga märkimisväärse osa moodustavad tulijatest majanduspõgenikud, hea elu otsijad. See, kellel on tagataskus 2000-3000 dollarit paadimeestele-ülevedajatele maksmiseks, on pigem juba õnnekütt.
Põgenike hulka poetub veel teisigi tegelasi. ISISe Euroopasse saadetavatest terroristidest on juba korduvalt räägitud. Aga ka kurjategijad moodustavad ilmselt märkimisväärse grupi. Need, kellel on kodumaal tallad tulised.
Euroopa oleks neile lausa eldoraado. On, mida võtta, ja karistused on leebed. Ei tasu karta linnaväljakul läbinüpeldamist, ei ole vargal käe maharaiumist, narkosmugeldajaid ei pooda ning röövlitel ja mõrvaritel ei raiuta päid maha.
Tulijad võivad kanda endaga kaasas muidki ohte. Näiteks nakkushaigusi. Ega siis ainuüksi liibüalased üleveolaevadele ei trügi, põgenikke tuleb kaugemaltki. Lähis-Idast ja ka Aafrika sisealadelt. Ebolast on meil palju räägitud. Peale selle on Araabia poolsaarel välja ilmunud uus ohtlik kopse ja hingamisteid kahjustav viirustõbi MERS, mis on turistide kaudu levinud juba väljapoolegi.
Võib jääda mulje, nagu tuleks Aafrika sisserännanuist ainult häda ja viletsust. On siiski ka üht-teist positiivset. Majanduse elavnemist tarbijaskonna suurenemise kaudu, tööjõudu vakantsete töökohtade täitmiseks ja muud. Kuid see on omaette pikem teema.