Inimesed teavad Kurtna järvede probleemidest vähe

Foto: Erakogu

Foto: Erakogu

Kurtna järvi ähvardab veetaseme alanemine; äsja valminud uuring tõi välja, et hoolimata teema sagedasest käsitlemisest Põhjarannikus pole piirkonnas elavad inimesed probleemi tegelikult teadvustanud.

Kurtna järvede suurimaks probleemiks on alanev veetase, eriti on sellest mõjutatud Kuradi-, Ahne- ja Martiska järv. Mõõtmised näitavad, et Kuradijärves on veetase 2012. aasta maikuuga võrreldes vähenenud ligemale 1,3 ja Martiska järves 1,1 meetrit. Looduses tähendab selline veetaseme alanemine järvenõgudes veemahu vähenemist, mõjutades oluliselt järvede ökosüsteeme: kaldaäärsed osad jäävad kuivaks, muutuvad valguse, temperatuuri ja hapnikutingimused. Kuna looduses on kõik mõjurid omavahel seotud, tähendab see, et Eestis haruldaste Kurtna liivaalade vähetoiteliste ja selgeveeliste järvede säilimine pikemas perspektiivis on muutunud küsitavaks.

Kurtna maastikukaitseala ja sealne järvistu on piirkonna jaoks väga oluline külastuskoht. Hinnanguliselt võib maastikukaitseala puhke-eesmärkidel külastada isegi kuni 120 000 inimest aastas. Järvede looduslikult hea seisund on eeldus, et see nii ka jätkuks.

Räpina aianduskooli keskkonnakaitse eriala lõputöö raames läbi viidud inimeste külastusmotiive uuriva küsitluse raames püüti selgitada välja ka inimeste teadlikkust järvistu probleemidest. Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Kurtna maastikukaitsealal tehtud intervjuudest ilmnes, et inimesed pole sagedasest teemakajastusest hoolimata järvedega seotud probleemidega kursis.

Küsimusele, kas olete märganud järvede juures toimunud muutusi, vastas 48% küsitletutest jaatavalt ja 52% eitavalt. Täpselt sama palju vastajaid väitis, et nad on teadlikud Kurtna järvede alanevast veetasemest. Tulemus, kus pooled elanikud on probleemidest teadlikud ning on märganud ka järvede juures muutusi, polekski ehk iseenesest paha, kui poleks uuritud vastajate arvamust, mida teha, et järved säiliksid. Tuli välja, et vähesed teadsid,  mis Kurtna järvestikku kõige rohkem ohustab. Vaid 9% 74 küsitletust teadsid, et Kurtna järvestikku ohustavad kõige rohkem põhjaveeprobleemid. Seevastu tervelt 27% vastajatest panustaks järvede säilimise nimel veekogude ja ümberkaudsete metsade puhtusesse, mis on muidugi väga õige lähenemine, kuid ei ole järvede ökosüsteeme ähvardava veetaseme kõikumisega mingilgi moel seotud.

Mõnda vastajat häirisid RMK 2014. aastal tehtud hooldusraied Kurtna metsades ning nad seostasid järvede hea seisundi säilimist raiete piiramisega.Teaduslikult sellist seisukohta kinnitada ei saa, sest järvede valgalale jäävad suured puud pigem takistavad vee jõudmist järvestikku. Inimeste muret metsa pärast näitab seegi, et 7% vastajatest pidas vajalikuks lõkkeplatse Kurtna maastikukaitsealale juurde rajada. Ilmselt kardetakse, et isetegevuslikud tulekohad võivad põhjustada kuivade männikute süttimist.

27%  küsitletutest pidas oluliseks tõhustada looduskaitselisi meetmeid järvede olukorra kaitseks. Mida selle all täpselt silmas peeti, jääb seisukoha üldisuse tõttu ebaselgeks. Pannes siia veel juurde, et 9 protsendil vastanutest puuduvad ideed Kurtna järvede päästmiseks, selgubki, et uuringu järgi on Kurtna järvede probleemist teadlikud heal juhul kümnendik maastikukaitseala lähiasulate elanikest. Seda on kahetsusväärselt vähe.

Negatiivse üllatusena kinnitas uuring, et vene keelt kõnelevad inimesed on üldiselt probleemidest vähem teadlikud ning on neid ka vähem märganud, kuigi külastavad piirkonda eestlastest sagedamini. Järvestikuga seotud mure mõistmise indikaatoriks peetud põhjavee probleemide nimetamine jäi uuringus vaid eestlaste privileegiks. See, et Kirde-Eesti kahes keeles ilmuv väljaanne Põhjarannik probleemist kirjutab, võiks mõlema keelerühma kõnelejaid võrdselt mõjutada, sest teemasid kajastatakse 99% ulatuses kahes keeles paralleelselt ja teistes eestikeelsetes kanalites pole Kurtna järvede teema väga aktuaalne olnud. Pigem tuleb järeldada, et eestlased sõltuvad kodumaistest meediakanalitest, samas kui vene keelt rääkivatel inimestel on info leidmisel alternatiive, mille jaoks Kurtna järved pole ilmselgelt teemaks. Piirkonna demograafilist olukorda arvestades on murettekitav, kui  enamik kohalikest elanikest pole oma elukohta jääva loodusliku tõmbekeskuse probleemidega kursis.

See, kuidas looduskaitsjate sõnumid Kurtna järvestiku kohta viia Kirde-Eesti venekeelse elanikkonnani, on väljakutse. Pole ju tegelikult mure ainult järvede veetasemes, vaid ka maastikukaitseala suures külastuskoormuses. Lahendus ei saa olla inimeste peletamine, vaid ennekõike nende külastustega kaasneva mõju vähendamine. Praegu pole üllatav leida keelust hoolimata maastikukaitsealale perede ja sõpradega puhkama tulnud külastajate telklinnakuid, kilesaunu, otse randa pargitud autosid vms. Kui anda inimestele mõistetavalt märku, et selline tegevus seab ohtu piirkonna hea seisundi, võiks olukord muutuda.

Kurtna maastikukaitseala eestikeelsed infotahvlid on mõnigi kord langenud vandalismi ohvriks. Üks tahvlite lõhkumise põhjus võib olla ka see, et sõnum jääb keelebarjääri pärast mõistetamatuks, mistõttu peetakse seda ebavajalikuks. Selleks et panna välja venekeelseid infotahvleid, on vaja murda eestlaste barjääre. Võib-olla annab soov säilitada Eesti jaoks ainulaadset Kurtna järvestikku selleks põhjuse?

Marek Järvik oli uuringu tegemise ajal Räpina aianduskooli keskkonnakaitse eriala õpilane, praegu töötab Tartu ülikooli teaduskooli kommunikatsioonijuhina.