Miks teede parandus sügisesse lükkub?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
1. septembri hommikupoolikul, kui paljud lapsed ja ka nende vanemad suundusid kooliaasta avaaktusele, käis Jõhvi põhikooli ja uue riigigümnaasiumi juurde viival Hariduse tänaval kõva askeldamine. Pikka aega sel tänaval laiutanud suurte aukude lappimiseks oli valitud just selline päev, mille puhul ei pea olema selgeltnägija, et aimata ette tavapärasest suuremat liikumisaktiivsust. Suvekuude jooksul, mil liiklust sel tänaval vähe, polnud teeparandajaid kusagil. Nüüd pandi pika autode rivi ees pigi ja puistati killustikku.
Tähelepanuväärne, et Jõhvis läks üleüldse suuremaks teede parandamiseks lahti alles augusti teises pooles. Vaid Rakvere tänava lõik kalmistu juures sai varem korda.
Maanteeamet kuulutas kevadel, et sel suvel võetakse ette 5 kilomeetri pikkuse lõigu remont Jõhvist välja viival Tartu maanteel. Seni pole tööd alanud ja nüüd, kui september juba käes, tõdeb maanteeamet, et hange on küll läbi viidud, aga kuna leping on alles sõlmimisel, siis jääb teelõigu parandamine ilmselt järgmisesse aastasse.
Teede kasutajate seisukohast on arusaamatu, miks langeb suur osa teetöödest alles suve lõppu või sügisesse. See tähendab ju ka seda, et auklikel ja sõidukeid lõhkuvatel teedel tuleb kulgeda kauem. Samas avalikku raha kulub sõltumata sellest, kas teed parandatakse ära kevadsuvel või sügisel, sama palju.
Küsimus on pigem nii omavalitsuste kui riigiameti poolt tööde kavandamises ja hangete planeerimises. Või juhivad mängu hoopis firmad, kes on huvitatud, et neil jaguks tööd aprillist kuni oktoobrini?