Põllumajanduse mitu rolli

Eesti põllumeestel on üle aastate kehvad ajad. Alles see oli, kui piima ja liha hinnad olid tõusuteel, turud kasvasid ning põllumehed investeerisid. Nüüd on paljud asjad teisiti. Hinnad on all, seakatk ähvardab hävitada olulise osa seakasvatusest, sanktsioonide tõttu läks kinni Venemaa turg. Ja loomulikult annab sellises olukorras tunda konkurents Euroopa Liidu teiste riikide farmeritega, kui makstavad põllumajandustoetused seal on oluliselt suuremad kui Eestis.

Eilne põllumajandustootjate meeleavaldus Toompeal oli katse juhtida avalikkuse, aga ka eile pärast suvepuhkust tööle naasnud riigikogu tähelepanu kehvale olukorrale põllumajandussektoris.

Turumajanduse pooldajad ütlevad, et miks üldse peaks põllumajandust doteerima, samal ajal kui muudes valdkondades peavad ettevõtjad ise toime tulema. Häda on selles, et sõnades vaba konkurentsi toetav Euroopa Liit ei ole siiani suutnud põllumajandusele pealemaksmisest loobuda. Kui seda tehtaks, oleks Eesti põllumehed enda sõnul valmis võrdsetel alustel teistega turul konkureerima.

Muidugi, eks dotatsioonide kadumisega muutuks ka toit eurooplastele kallimaks ja ehk muutuks keerulisemaks ka eksport kolmandatesse riikidesse, aga süsteem saaks selgemaks ning tingimused võrdsemaks. Sest võetakse ju praegugi dotatsiooniraha maksumaksjate ehk meie kõigi taskust.

Võib ju öelda ka, et need, kes hakkama ei saa, pangu oma ettevõte kinni. Aga riigi seisukohast on põllumajandussektoril ka regionaalpoliitiline kui julgeolekualane tähendus.