Vastuseta küsimused

Eestis on Süüria sõjapagulaste sissetoomise teema kütnud kirgi juba mitu kuud. Põhiliselt on uudised keerelnud selle üle, et kui palju neid tuleb. Kui algul räägiti paarisajast, siis viimane arv on 553. Kuid nagu ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna eile riigikogus, pole mingeid lõplikke arve kokku lepitud.

Selle üle, et pagulased siia arvatavasti uuest aastast tulema hakkavad, enam vaidlust polegi. Hoopis vähem on aga valitsuse poolt kuulda konkreetseid vastuseid küsimustele, mis puudutavad seda, kuidas me saame saabujate aitamisega hakkama. Juhtkirja all olevast rubriigist saate lugeda, mida ütles peaminister eile vastuseks küsimusele, kuidas ja kuhu pagulasi ikkagi paigutatakse. Samal istungil ütles sotsiaalkaitseminister, et riigil on nende majutamise plaan olemas, et kusagil mingid elamispinnad on, ehkki enamik omavalitsusi vastas sotsiaalministeeriumi sellekohasele päringule, et vabu kortereid neil küll ei ole.

Teiseks pole selgust, kuidas hakatakse pagulasi ühiskonda lõimima. Kas meie koolid on valmis selliseks lisakoormuseks, kas meil on üldse olemas vajalik pedagoogide kaader? Või araabia keelt oskavate spetsialistide kaader, kes aitaksid pagulastel neile võõras keskkonnas hakkama saada? Ja kui palju see kõik maksma läheb? Ja kust see raha tuleb? Selliseid küsimusi võiks esitada veel ja veel, aga kardetavasti pole valitsusel suurele osale neist vastuseid.