Korruptsioonilugu, mis tekitab küsimusi

Tänases Põhjarannikus avaldatud lugu sellest, kuidas korruptsioonikuriteos kahtlustatavate Allan Männi ja Märt Maritsa vahi alt vabastamata jätmise määrus kirjutati kokku juba neli päeva enne istungi toimumist, tõstatab mitmeid küsimusi meie õigussüsteemi kohta. Viru maakohus ise selgitab, et selles pole midagi kummalist: kohus alustab määruse koostamist juba enne istungit ja viib selle lõpule siis, kui istung on toimunud. Nimetatud juhul on see siiski küsitav, sest arvestades istungite toimumise aega ja määruste mahtu, samuti nende allkirjastamise kellaaega, peaks kohtunik olema üliinimene, et jõuda need dokumendid põhisisus nii lühikese ajaga koostada. Ja pealegi on faili nimes sõnad "vah.põhj, kautsjon jätta rah-ta". Faili nimi pannakse aga dokumendile teatavasti juba selle esmasel salvestamisel.

Selles kriminaalasjas on algusest peale olnud kummalisi asju. Näiteks saatis prokurör vahistamise taotluse juunis kohtule hetkel, kui ühe kahtlustatava ülekuulamine uurija juures veel kestis.

Sel nädalal lahvatanud altkäemaksuskandaalis Keskerakonna esimehe ja tuntud ettevõtjatega seoses ei taotlenud prokuratuur kahtlustatavate vahi alla võtmist, kuigi väidetavalt on altkäemaksuna antud sadu tuhandeid. Prokuratuur ütles, et pole alust. Männi-Maritsa saagas käsitletakse altkäemaksuna väidetavalt seda, et Marits sai ettevõtjalt kasutamiseks sülearvuti ning Marits läks Männi juurde tööle. Ehk on kapol midagi enamat? Vastasel juhul tundub see olevat üks üsna hale lugu.