:format(webp)/nginx/o/2017/03/01/6398451t1hd126.jpg)
/nginx/o/2015/10/06/11996067t1hade9.jpg)
Solidaarsuse eelarve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/10/06/11996067t1hade9.jpg)
Riigieelarve parlamenti jõudmine on alati oluline sündmus. Nii ka tänavu. Valitsuses raskete vaidluste ja keeruliste kompromisside tulemusena sündinud 2016. aasta eelarve on nüüd riigikogu menetleda − sügisel seisavad ees arutelud selle üle, kuidas riigi rahakotti kõige tõhusamalt meie riigi ja tema inimeste hüvanguks kasutada.
Sotsiaaldemokraatidel on põhjust tunda heameelt selle üle, et tuleva aasta eelarve kannab tuntavat sotsiaaldemokraatlikku pitserit, parandades väga paljude Eesti inimeste elujärge.
Alustagem lastest ja lastega peredest. Jaanuaris kerkib pere esimese ja teise lapse toetus 50 euroni. Siinkohal tasub meenutada, et veel aasta tagasi maksis riik 19,18 euro suurust lapsetoetust. Kolme kuu pärast toimuv rohkem kui kümneprotsendiline toetuse kasv juhatab sisse edasise lastetoetuste tõusu, mille üheks tähiseks on 2017. aasta suvel rakenduv 200 euro suurune lasterikka pere toetus kolme- ja enamalapselistele peredele. Universaalne lastetoetus suureneb samas järk-järgult 60 euroni. Kõik see pakub peredele kindlustunnet ja tulevikuusku.
Valitsuskoalitsioon on võtnud selge suuna majandusraskustes perede sissetuleku suurendamisele. 2016. aastal kerkib toimetulekupiir praeguselt 90 eurolt 130 euroni kuus, kusjuures toimetulekutoetuse arvutamisel kehtib ka laste puhul seesama 130 euro suurune määr.
Ühtlasi on tegu viimase kümne aasta suurima toimetulekupiiri tõusuga. Uus toetuse maksmise kord kergendab käegakatsutavalt kehval järjel olevate perede ja iseäranis lastega perede eluolu. Sotsiaaldemokraatidele on eriti oluline, et vaesuses elavate laste arv väheneb. Laste vaesuse kaotamine peabki olema ühe normaalse sotsiaalse õigusriigi eelarve prioriteet, sest kelle nimel siis veel tööd teha kui mitte laste.
Nii uuel aastal kui lähiaastatel rakenduvad muudatused teenivad kahte suurt Eesti ees seisvat eesmärki: et ükski laps ei kasvaks üles puuduses ja et meie peredesse sünniks rohkem lapsi. Ka peab meie eelarvepoliitika tagama kõikide ühiskonnaliikmete toimetuleku.
Samas tuleb tunnistada, et praeguse maksupoliitika juures ei ole paraku mitmeid probleeme ja murekohti võimalik lahendada. Kuidagi ei saa silmi kinni panna tõsiasja ees, et suur hulk meie töötajaid sipleb palgavaesuses.
Teatavasti on miinimumpalga kõnelused praegu ummikus. Meie seisame selle eest, et alampalk tõuseks igal aastal vähemalt 10 protsenti. Leevendust toob palgasaajaile ka tulumaksuvaba miinimumi tõus 154 eurolt 170 euroni. Oleme seda meelt, et järgnevatel aastatel peab maksuvaba palgaosa kerkima jõudsamas rütmis.
Eelarve üks suuremaid, kuid samas olulisemaid kuluartikleid on pensionid. 2016. aasta pensionitõus toimub suurimas mahus, mida riigi rahalised võimalused praegu lubavad. Aprillis tõuseb keskmine vanaduspension prognooside kohaselt praeguselt 375 eurolt 396 euroni kuus ehk siis 5,5 protsenti. Rohkem kui 20 euro suurune igakuine pensionilisa on meie eakatele toeks. Lisaks jääb keskmine vanaduspension jätkuvalt tulumaksuvabaks.
Valitsusliit on jäänud kindlaks oma lubadusele hoida kaitsekulud vähemalt kahel protsendil SKTst. Teisiti ei saagi see olla meie ärevas, julgeoleku mõttes hapras maailmas, agressiivse idanaabri kõrval. Jätkub ka meie idapiiri ülesehitamine, millele kulub 20 miljonit eurot.
Oma jälje eelarvesse on jätnud koalitsioonileppe täiendamise protsess. Sotsiaaldemokraadid seisid suvel kriisis põllumajandussektorite päästmise eest ja kaitsesid nõudmist, et õpetajate palgad kerkiksid juba lähitulevikus 120 protsendini Eesti keskmisest palgast.
Sügise hakul otsustas valitsus eraldada 7,6 miljonit eurot raskustes piimatootjatele ja seakasvatajatele, sellest kolme miljoni euro jagamine jääb tulevasse aastasse. Põllumeestele on kindlasti abiks ka need 7,56 miljonit eurot, mille Eesti saab erakorraliselt Euroopa Liidust. Ettevõtjate olukorda leevendab ka maaelu edendamise sihtasutuse juurde loodav mehhanism, mille kaudu on võimalik põllumeestele paindlikult laenu anda. Jutt käib 10 miljoni euro suurusest rahasüstist.
Tuleval aastal õpetajate palgad kasvavad, nagu ka kultuuritöötajatel, sotsiaaltöötajatel, politseinikel ja teistel sisejulgeoleku ala töötajatel. Täpsemad palgatõusu numbrid jäävad asjaomaste ministeeriumide otsustada. Näiteks kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk tõuseb uuel aastal üle 800 euro, mis tähendab kümneprotsendilist töötasu tõusu.
Kindlasti väärivad avaliku sektori töötajad kavandatavast suuremat palgatõusu, kuid eelarve paneb sellele kahjuks piirid. Soov tõsta palku sisemiste ressursside arvelt on ühtpidi oluline väljakutse, kuid küsimuseks jääb, kus on sisemiste ressursside lagi. Nii kultuuri- kui ka sisejulgeoleku vallas võib see tähendada hoopis vastupidiseid protsesse, kus vähenev personal ja suuremad nõudmised võivad kaasa tuua oluliste funktsioonide täitmata jätmise. Siin on vajalik, et täitevvõimu tegevuse üle toimuks tasakaalustav parlamentaarne järelevalve.
Kokkuvõtvalt nimetaksin ma 2016. aasta riigieelarvet solidaarsuse eelarveks, mis suurendab ühiskonna sidusust ning mille läbivaks jooneks on inimene ja tema heaolu. Ta aitab järele neid, kes on nõrgemad ja haavatavamad.