:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424011t1h35fb.jpg)
/nginx/o/2013/08/15/11992500t1hde74.jpg)
Alkokuradi mõjujõud peab kaduma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/08/15/11992500t1hde74.jpg)
Alkoholikahjusid on hinnatud Eestis kõrgemaks kui raha, mida maksame riigieelarvest kaitsekulutusteks. Tegelikult aga ei jõua keegi kokku lugeda seda muret ja valu, ammugi valatud pisaraid, mida alkoholiga liialdamine on meie rahvale põhjustanud.
Viinalembus ja purjus pea on võtnud tuhandeid elusid, rikkunud inimeste tervist ja omavahelisi suhteid, tekitanud sügavaid sotsiaalseid probleeme. Rääkimata mõõtmatust materiaalsest kahjust ja survest nii haigekassa eelarvele kui ka riigi sotsiaalkulutustele laiemalt. Kolmandik Eesti peredest on tundnud muret pereliikme joomise pärast, pooled Eesti täiskasvanuist on olnud mures sõbra pärast.
Nii ütleb kiretu statistika, et 2013. aastal oli joobes 44 protsenti liikluses hukkunutest, 71 protsenti tuleõnnetustes hukkunutest, 56 protsenti uppunutest ja 42 protsenti enesetapu teinutest. Lisaks alkoholijoobe tõttu juhtunud muud õnnetused, nagu kukkumised ja ka alkoholi põhjustatud haigused. Viinasurmad pole ainult lahkunute endi, vaid ka nende lähedaste ja tegelikult ka meie väikese ühiskonna tragöödia. Nagu ka rikutud elud ja tervised, mahajoodud inimväärikus ja loomata jäänud rahvuslik rikkus.
Seega tuleks tervitada iga sammu, mida riik astub selleks, et hoida oma kodanikke ja iseäranis noori. Seda enam, et viimased tõsisemad muudatused Eesti alkoholipoliitikas jäävad rohkem kui viie aasta taha. Mul on hea meel, et tervise- ja tööminister on läinud lahingusse eesmärgiga vähendada alkoholi liigtarbimist ning kättesaadavust. See võitlus ei saa olema kerge, sest oma kasumi pärast muretsevad tootjad, müüjad, reklaamiagentuurid, telekanalid, suhtekorraldajad, turundajad ja lobistid on juba asunud vasturünnakule.
Kõlavad jutud vaba ettevõtluse piiramisest ja sellest, kuidas piirangute mõjul panevad kümned ettevõtted oma uksed kinni. Viimases julgen ma küll sügavalt kahelda. Ja kui panna kaalukausile rahva tervise kaitsmine ja mõnede ettevõtete ärilised huvid, siis peaks iga inimene, kes muretseb Eesti hea käekäigu ja meie noorte tuleviku pärast, toetama sotsiaalministeeriumist tulnud ettepanekuid.
Erisugused rahvusvahelised uuringud kinnitavad tõsiasja, et alkoholireklaamid mõjutavad alaealisi joovastavaid jooke proovima ja suurendavad noorte seas nende tarbimist. On nad ju enamasti säravalt ja atraktiivselt tehtud, luues kuvandit, et väike naps ja lahe elu käivad kokku.
Tervitan kahel käel kavandatavat piirangut, mis kärbib reklaamid askeetlikeks, lubades reklaamida üksnes alkohoolse joogi nime, liiki, tootjat, päritolumaad, geograafilist piirkonda ja etanoolisisalduse mahuprotsente. Igati mõistlik on lükata nende näitamise aeg teleekraanidel praeguselt kella 21-lt kella 22-le ja kaotada lõplikult välireklaamid. Olgu öeldud, et 80 protsenti Eesti elanikest pooldab alkoholireklaamide täielikku keelustamist.
Usun, et üsna suure kasuteguriga saavad elluviimise järel olema ka muudatused, mis kohustavad alates 2017. aastast paigutama napsipudelid teistest kaupadest eraldi ja alates 2018. aastast eraldama alkoholi ülejäänud müügisaalist läbipaistmatu vaheseinaga.
Väikestes poodides piisab alkoholi tõstmisest müüja selja taha. On öeldud, et kes ikka väga tahab, see saab alati oma joogi ostetud, ja küllap see nii ka on. Kuid alkoholi eraldamine teistest kaupadest aitab kaasa mõistmisele, et viin ja õlu ei ole päris tavalised kaubad ühes reas leiva ja piimaga. See samm muudab poeskäigu kiiremaks ja mugavamaks neil inimestel, kes vägijooke ei osta ja kes ei pea enam ostukäruga suurtest õllealustest mööda manööverdama.
Kindlasti aitab alkoholi teistest kaupadest eristamine neid inimesi, kes on sõltuvuses, kuid kes püüavad oma joomist kontrollida. Samuti aitab see poodidel sisse seada senisest paremini toimivaid kontrollimeetmeid selle üle, et alkoholi ei müüdaks alaealistele ega purupurjus inimestele. Olen veendunud ka selles, et bensiinijaamad pole koht, kus müüa esmatarbekaubana õlut ja viina.
Hästi on teada, et hind on üks ventiil, mis mõjutab inimeste valikuid. Sotsiaaldemokraadid on aastaid toetanud ideed, et viina kõrval tuleb tõsta ka õlle aktsiisi, kuna lahjad alkohoolsed joogid on noortele vähemalt sama ohtlikud ja aitavad kergemini sõltuvust tekitada. Seni on see ettepanek põrkunud Reformierakonna vastuseisuga, kuid me ei jäta jonni.
Arutelud äärmiselt põhimõttelise, meie rahva elujõudu ja tervist puudutava seaduseelnõu üle on seekord alanud paljulubavalt. Loodetavasti on ka riigikogu saalis piisavalt poliitilist tahet ja kindlameelsust, võtmaks vastu otsused, mis aitavad meil ühiselt alkokuradist jagu saada. Igaühel on võimalik siin anda oma panus − kas juua senisest poole vähem, loobuda napsist pidudel, kus viibivad ka lapsed, öelda alkoholile täielikult "ei" või sekkuda, kui alaealised on alkoholi ostmas või pruukimas.