Eelarve jätab lahenduseta mitmed põhiküsimused

Foto: Põhjarannik

Foto: Põhjarannik

Kui rahandusminister Sven Sester usub, et tegemist on hea eelarvega, mis on kaugel vindumisest, siis on ta kindlasti millestki valesti aru saanud.

Mitmed põhimõttelised küsimused võivad järgmisel aastal lahenduseta jääda − alustades kohalike omavalitsuste tulubaasi vastavusse viimisest neile peale pandud ülesannete täitmise maksumusega ning lõpetades õpetajate palgatõusuga.

Opositsioon püüab eelarve koostamisel tehtud vigu parandada, kuid küsimus on, kui palju valitsuserakonnad kasulikku nõu kuulda võtavad. Arutelu riigikogu saalis näitab, et rahandusminister on eelarvega tõepoolest rahul, mis sellest, et inimesi ärritavad pikad arstijärjekorrad või et politsei- ja piirivalveamet peab kulusid üliinimlikult kokku hoidma, sest muidu ei püsi asutus oma ülesannete kõrgusel.

Paljud inimesed on tundnud huvi, miks opositsioonierakonnad sel aastal ööistungeid ei tee. Vastus on iseenesest väga lihtne: opositsioon avaldab ööistungitega survet siis, kui valitsus otsustab koos eelarvega ellu viia väga ebaõiglaseid muutusi. Sel aastal tõi valitsus ebaõiglased maksutõusud riigikogu ette juba suve alguses ja enne jaanipäeva olime valmis ööistungiteks, mille tulemusena oleks Keskerakond ühehäälselt kogu maksupaketi maha hääletanud.

Enne hääletust lõi peaminister Taavi Rõivas aga põnnama, kuna aktsiiside ja hotellide käibemaksu tõstmisele ähvardasid vastu hääletada isegi tema enda erakonna majandustaustaga liikmed. Rõivase mahitusel seoti maksutõusud peaministri usaldushääletusega, mis võttis opositsioonilt võimaluse pidada ööistungeid ja hääletada maksutõusu vastu. Kindlasti ei olnud tegemist demokraatliku sammuga, kuid jäägu see peaministri südametunnistusele.

Tuletan meelde, et maksutõusud leiti käigu pealt valitsuserakondade poolt kuni selle ajani katteta olnud lubaduste katteks. Isegi peaministri endine nõunik Ruta Arumäe ütles, et kui kitsaskohtade parandamise ainsaks ideeks on koalitsiooniläbirääkimistel leiutatud maksutõusud, siis pole see strateegia, vaid populism ja paigaltammumine. Piltlikult öeldes oli tegemist püksi pissimisega − algul on soe ja mõnus, hiljem aga külm ja märg.

Olgu siinkohal välja toodud veel üks aspekt, mis on riigikogu eelarvearutelule takistuseks saanud. Nimelt hakkas juulist kehtima seadusemuudatus, mis ütleb, et maksude muutmise ja muudatuste jõustumise vahele peab jääma vähemalt pool aastat. Selline samm oli ühiskonnas kindlasti väga vajalik ja oodatud, kuid selle muudatusega on automaatselt välistatud võimalus, et eelarvearutelude käigus võiks maksudebatt lauale üldse tõusta.

Opositsioon ei saa välja pakkuda ühtegi lisakulutust, ilma et näitaks ära, mille arvelt selleks raha eelarvest leitakse. Kui mõistlikke maksumuudatusi teha ei saa ja laenu või reserve katteallikana arvestada ei tohi, tekib paratamatult küsimus, mille arvelt on opositsioonil võimalik oma muudatusettepanekuid eelarvele teha.

Toon paar näidet. Kui opositsioon teeb ettepaneku lahendada mõni põletavam küsimus reservi kogunenud varude arvelt, siis hääletab koalitsioon selle enamasti maha. Samas näeme, kuidas valitsus loob üleöö Estonian Airi varifirma, mille jaoks leitakse nagu maast 32 miljonit eurot. Mitte ükski minister ei ole vaevunud selgitama, milliselt eelarverealt raha pärineb, samas kui opositsioon peab iga muudatusettepaneku katteallikat kaitsma.

Kuigi meie võimalused on piiratud, on Keskerakonna fraktsioon muudatusettepanekute ühe katteallikana tänavu arvestanud üleliigse riikliku kütusevaru müügilt teenitud tulu, mis küündib ligi 34 miljoni euroni. Riigikontroll on nimelt välja toonud, et Eesti Vedelkütusevaru Agentuur on kohustusliku vedelkütusevaru arvutanud valesti ning sellepärast on riiklik vedelkütusevaru ligikaudu 57 000 tonni nõutust suurem. Liigset kütusevaru müües peab arvestama, et hinnad ei ole kütuseturul praegu kõrged, kuid meil on valida, kas müüa kütust parima saada oleva hinnaga või jätta oma kriisis vaevlevad põllumehed hätta.

Keskerakonna fraktsiooni tehtud muudatusettepanekutest toon välja põllumeestele makstavad üleminekutoetused, mida tahame, et makstaks välja täies mahus ehk 21,5 miljonit eurot. Euroopa Komisjon lubab Eestil oma põllumeestele maksta kuni 2020. aastani lisatoetust, et nad saaksid teiste riikide ametivendadega turul võrdselt konkureerida. Reformierakonna juhitavad valitsused ei ole kahe viimase aasta jooksul ega ka järgneval eelarveaastal selleks raha leidnud.

Samuti peaks riik tõstma omavalitsuste tulubaasi järk-järgult taas 12,13 protsendile, nagu see oli enne majanduskriisi. Riigieelarvest selle tarbeks eraldatud 15,1 miljonit eurot tuleks sihtotstarbeliselt suunata lasteaiaõpetajate palgatõusuks ning laste ja noorte sporditegevuse toetuseks. Lisaks näeme ette vahendid õpetajate palgatõusuks, mis säilitaks samal ajal riigi poolt erakoolidele makstava tegevustoetuse. Tegime eelarvesse omapoolse ettepaneku, et selline vastandamine lõpetada ning katta nii erakoolide kui ka õpetajate palgavajadused.

Paigalseisus majandusega ning ebaõiglase maksusüsteemiga pole võimalik koostada põhjamaiselt edumeelset eelarvet. Aga kesistes oludes on Keskerakond teinud eelarvesse omapoolsed parandused, mis selle kindlasti paremaks teevad.