Riigieelarve toetab majanduse kasvu

Foto: Põhjarannik

Foto: Põhjarannik

Ma arvan, et meie miinuseid ei pea maksma meie järeletulevad põlved − seetõttu oleme Eestis ajanud konservatiivset eelarvepoliitikat.

See ei tähenda, et me ei investeeri samal ajal pikaajalist tulu andvatesse sektoritesse haridusest ja teadusest teede ja tervishoiuni. Meie riigi investeeringud on ka praegu läbi aegade suurimad ja lähiaastatel kasvavad nad euroraha toel veelgi.

Valitsus on  võtnud suuna tööjõumaksude vähendamisele. Teeme seda tarbimise, saastamise ja ebatervislike eluviiside kõrgema maksustamise arvelt. Need seadused on riigikogu menetlused läbinud ja suuri uudiseid siin lähiajal tulla ei tohiks.

Teiseks tegeleme maksuaukudega, et meie maksubaas oleks lai ja maksukohustused jaotuksid maksumaksjate vahel õiglaselt. Mida vähem on halli ala, seda lihtsam on makse maksta ja kui tulusid laekub rohkem, saame ka edaspidi maksumäärasid langetada. Pakilised teemad seonduvad siin riigikohtu otsusega, mis puudutab palga asendamist dividendidega, samuti otsime head lahendust sõiduautode teemale erisoodustusmaksust sõidupäevikuteni.

Siit jõuamegi kolmanda teemani − väiksem halduskoormus. Oleme algatanud koos teiste ministritega projekti, millel on ambitsioonikas nimi "nullbürokraatia". Siin ootame ettevõtjate ettepanekuid 1. detsembriks. Bürokraatia on nagu tolm, mis kasvab ja koguneb ka siis, kui keegi suurt midagi ei liiguta. Vaevalt et bürokraatia kunagi kaob, aga selle kärpimisega tuleb tegelda iga päev ja vahepeal ka talgukorras.

Me oleme eelarve teinud lähtudes sellest, et majandus kasvab järgmisel aastal 2,6% ja koos hinnatõusuga 5,5%. See on kiire kasv ja me liigume järgmisel aastal päris kiiresti Euroopa keskmisele elatustasemele lähemale, sest ümbritsev keskkond kasvab aeglasemalt. Samas tähendab ka meist aeglasem kasv meist rikkamatel turgudel, et nõudlus meie kaupade järele kasvab.

Kuigi viimasel ajal on Euroopas juhtunud sündmusi, mis tekitavad uut ebakindlust, ei ole me praegu leidnud, et prognoose oleks vaja muuta.

Teema, mis tekitab meie analüütikutel küsimusi, on palgatulu kasv kogu majanduses. Inimestele kasvav palk loomulikult meeldib. Aga seda kasvu tuleb võrrelda ettevõtlustulu ehk ettevõtete kasumite kasvuga. Palgatulu kasv on Eestis viimased neli aastat olnud tõesti muljetavaldav − keskmiselt 8% aastas. Samas on ettevõtlustulu kasv viimasel paaril aastal jäänud palgatulu kasvust oluliselt madalamaks ja viimase nelja kvartali jooksul on ettevõtlustulu aastases võrdluses lausa vähenenud. Seda võib nimetada tootlikkust ületavaks palgakasvuks ja selle põhjusi tuleb uurida.

Kokkuvõttes on siiski selge see, et madalale palgale ja lisaväärtusele orienteeritud majandussektoritel ja ettevõtetel kergemaks ei lähe ja kindlasti nad peavad pikemas vaates töö ümber korraldama või uksed sulgema. Aga see on loomulik, kui soovime Euroopaga sarnast elatustaset.

Seetõttu on üks valitsuse eesmärke ka tööjõult võetavate maksude vähendamine, et rohkem palgarahast jõuaks inimeseni. Seda me samm-sammult teeme, tõstes maksuvaba tulu ja langetades sotsiaalmaksu määra tulevikus. See vähendab ka survet brutopalga tõusule. Need sammud on õnneks seadusega kokku lepitud. Tänu tööjõu maksukoormuse langusele kasvavad järgmistel aastatel inimeste sissetulekud kiiremini, kui nad oleksid kasvanud ilma maksumuutusteta.

Meie madalamat palka saavate inimeste maksukoormus on aga teiste riikidega võrreldes liiga kõrge. Järgmise aasta eelarvega tõstame maksuvaba tulu kõigil ja rakendame täiendava maksutagastuse madalamat palka saavatele inimestele. Selline maksupoliitika toetab majanduskasvu. Kuna see soodustab töötamist ja toimetulekut, toetavad seda nii parem- kui ka vasakpoolsed erakonnad. Maksimaalne võit madalapalgalistele töötajatele aastas on ligi 700 eurot töötava inimese kohta.

2016. aasta riigieelarve toetab Eesti majanduse kasvu. See eelarve tõstab lastega perede, pensionäride ja madalamat palka saavat inimeste majanduslikku kindlustunnet ja kasvatab Eesti kaitsevõimet. Eesti julgeolek on valitsuse prioriteet. Kaitsekulude kasv on seotud Eesti majanduse kasvuga. On kokku lepitud, et kaitsekulud on vähemalt 2% SKTst. Me teeme rohkem.

Mis puudutab Venemaaga äri ajamist, siis siin oleme pigem kahe suure jõu vahel ja Eesti liiga palju suurt pilti mõjutada ei saa.

Eesti võimalus on, et nagu segastel aegadel ikka, tahavad ettevõtjad Venemaalt liigutada oma ärid turvalisemasse kohta. Eestil on siin keeleoskuse ja vanade sidemete tõttu head võimalused ja neid tuleb kasutada. Püüame siin luua võimalusi, et oma Eestis asuva ettevõtte juhtimine distantsilt oleks võimalikult lihtne ja bürokraatiavaba.

Teine teema, mida me eelkõige Ida-Virumaa suunal oleme mõelnud, on see, kuidas suurendada Peterburi regiooni kaubaturistide toomist Eestisse. Üks võimalus on siin tax-free-kaubanduse mudel üle vaadata. Tean, et soomlastel on siin häid ideid, mida võib-olla saame kopeerida. Peterburi on meile piisavalt lähedal, et selle teemaga tõsiselt tegelda.

Kokkuvõttes töötab valitsus (isegi kui see alati nii välja ei paista) iga päev selleks, et ettevõtjad saaksid laieneda, investeerida ja luua uusi töökohti. Selleks hoiame maksud madalal, ettevõtluskeskkonna ausa ja konkurentsivõimelise ning püüame maksumaksjalt saadud raha targalt kasutada.

Lühendatult Sven Sesteri 25. novembril peetud kõnest Delovõje Vedomosti ärikonverentsil "Eduvõti 2016".