Niikuinii-eelarve

Foto: Põhjarannik

Foto: Põhjarannik

Nõuaks ilmselt targemat isikut, et ära seletada kergus, millega igal aastal võetakse vastu riigieelarve.

Ülepea on imeline, kuivõrd vähe riigieelarvele üldse tähelepanu pööratakse. Läheb riigikogus arutuseks mingil suhteliselt tühisel teemal − järjekordse vähemuse õigused, väikeste karvaste sõprade seadus −, on leili nii, et ära juurde küta. Sotsiaalvõrgustikud punased, sõbrad pööravad vaenlasteks, inimestele ei julge otsagi vaadata, sest niikuinii on ta teisel arvamisel, aga erinevalt sinust on tal õigus ja veel kord õigus.

Mis muud kui saba jalge vahele ja kuskile põõsa taha ootama, millal see jama ükskord rahuneb või uus peale tuleb.

Õigupoolest peaks riigieelarve olema nii-öelda paber number kaks. Paber number ühe all võiks mõista põhiseadust. Millest küll üsna hoolsalt mööda kaedakse. Tühja nüüd seadusest, kui mängus on sõbrad, ütles rikutud poliitiku võrdkujuks peetud George Washington Plunkitt...

Ikkagi. Riigieelarve peaks olema teema, kui riigikogus karvad lendama hakkavad. Et... kust see raha järsku jälle välja võluti... kas ülalpeetavate analüütikute hulk ehk juba üle pea ei hakka kasvama... mis tahes.

Selle asemel pannakse riigieelarvele mingi ilus nimi: kindluse, usaldusväärsuse eelarve, ütleb valitsus. Opositsioon paneb mingi koleda nime ja ilgub, et on ikka jama küll.

Kuigi mõlemad võiksid natuke uurida Eesti Vabariigi seadusi ja taibata: kui riigieelarvel peaks olema hüüdnimi, siis oleks see niikuinii-eelarve.

Niikuinii tuleb see vastu võtta, jauratagu esimesel, teisel, kolmandal lugemisel palju tahes. See on komet, ei enamat. Ükski, kellele kallis riigikoguja neljakordne keskmine palk, ei saa olla nii loll, et riigieelarve tegelikult põhja lasta.

No võib-olla mõni kamikazevaimuga tüüp on. Võib-olla.

Kui meenutada, et siiski on olemas üks paberitükk nimega Eesti Vabariigi põhiseadus, siis see ütleb Riigi Teataja andmetel järgmist:

"§ 119. Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised."

Iga jurist hakkab nüüd mõne mehe arusaamade üle irvitama, aga ma esitan need siiski.

Et valitsus hoiab eelarvega riigikogu enam-vähem pantvangis − vabandust räige väljendusviisi pärast. Ärge plõksige, võite oma mugavatest sissetulekutest ilma jääda. Sest tont üksi teab, kes erakorralistel valimistel tagasi riigikokku pääseb. Keda üldse nimekirjadesse võetakse.

Aga ka riigikoguja on ainult inimene. Sai oma neljakordse keskmise palga, pani suurest rõõmust pudrule kaks korda võid ja seadis elu uue sissetuleku järgi. Valus võib olla kukkumine. Hirm on avada postkasti, sest seal võib olla kiri pangast.

"Kuidas toimid sina?" − oli kunagi sellise pealkirjaga raamat, käitumisõpik nooremale ja keskmisele koolieale.

Nagu öeldud, kamikazevaimuga tüüp võiks jaurama hakata, aga neid on isegi Jaapanis vähe. Inimene on alalhoidlik, kurikuulus eesti talupojamõistus soovitab härrale ainult selja tagant keelt näidata.

Kuigi − juurakatel jälle naerukoht, eks − valitsus peaks olema vist riigikogu ees aruandekohustuslik. Riigikogu võtab ju ministrid palgale ja kui need pole suutelised koostama söödavat riigieelarvet, siis tuleb sõbralikult laiali minna. Valitsusele saabast anda, kui mitte nii viisakalt väljenduda.

Näib aga olevat vastupidi, millest need kummitempli jutud ju ehk tulevadki. Pealegi kukuksid nad tagasi oma kohtadele riigikogus.... mis hirmutaks asendusliikmeid. Keegi ei taha kirju.

No ja kõrgeim võimukandja, see lihtsalt maksku. Tema käest ei küsita üldse, sest põhiseadus ütleb:

"§ 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi."

Nii et rahvas väheneb, riigieelarve kasvab − ja aina vähem on tuju seda isegi lugeda.